* erituselundkond eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained * vereringeelundkond kindlustab keha rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ja jääkainete transpordi erituselunditesse * sigimiselundkond sugurakkude tootmine, uu organismi arengu kindlustamine 4)Elundkondade ülesanded 5)Naha ehitus *marrasnahk koosneb sarvkihist, alumine osa elusatest rakkudest *pärisnahk karvad, rasunääre, higinääre, retseptorid, verekapillaarid *alusnahk rasvarikassidekude 6)Naha osade ülesanded *marrasnahk kaitseb vä'liste vigastuste eest,haigustekitajate,kiirguste,kemikaalide ja veekao eest *naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid *higinääre eritavad higi, mis jõuab naha pinnale läbi pooride *rasunääre eritab nahapinnale rasvarikast rasu mis muudab naha pehmeks ja elastseks ning hoiab niiske *veresoon transpordib verd
Iga karva juures on rasunääre. Tänu sellele karvad on elastsed ega märgu Lahksugulisus Higi aurumisel Poegimine kehapinnalt keha jahtub Haisu n. Sigimine Piima n. Higi n
sarvkihti, paranevad vigastused Pärisnahk Ärrituste vastuvõtmine väliskeskkonnas Närviretseptorid Ärrituste vastuvõtmine väliskeskkonnal Toodab higi, higistamisega keha jahutamine. Higinääre Higi kaudu jääkainete eristumine ning kaitseb päikesepõletuse ja üle kuumenemise eest Toodab rasvarikast rasu, pehmendab nahka, Rasunääre muudab elastseks, rasvakiht kaitseb nahka tolmu, mikroobide, bakterite eest. Kasulikele bakteritele elukeskkonnaks Nahaaluskude Rasvarikaskude, mis kaitseb nahaaluseid elundeid külma ja põrutuste eest
Imetajate katteelundkond võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna negatiivse mõjude eest. Nahk koosneb imetajatel, nagu ka selgroogsetel kahest kihis, välimisest marrasnahast ja sisemisest ehk pärisnahast. Nahk on kaetud karvadega. Karvad sisaldavad pigmenti, mis määravad ära välise värvuse. Pikemad ja tugevamad pealiskarvad kaitsevad nahka ja pehmemaid aluskarvu ehk villkarvu mis kaitsevad külma ja sooja eest. Nahas on palju näärmeid: higinääre, rasunääre, mille eritis hoiab karvad märgumatutena ning naha elastnsena. Paljudel liikidel on rasunäärmetest kujunenud ka erilised lõhna- või haisunäärmed. Higinäärmetest on tekkinud ka piimanääre. Imetajate nahk on paks ja elastne, selle alumise kihi alla koguneb rasv. Katteelundkonna hulka lisaks karvadele loetakse ka varvaste kaitseks kujunenud küünised, küüned, sõrad või kabjad, lisaks ka sarved (peale hirvlaste), [sarvsoomus]ed ja nahanäärmed.
Nahaaluskude, mis ühendab pärisnahka lihaste või luudega ja kaitseb nahaaluseid elundeid. Kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on rasva tagavaraks. Nahaosad: Higinääre- jahutab keha, eritab jääkaineid (sool, vesi, kusiained) Närvilõpmed- tunnetavad väliseid ärritusi (surve, soojus, valu) Verekapillaarid- varustavad toitainete ja hapnikuga, kannavad ära jääkaineid Rasunääre- muudab karva ja naha elastsemaks ja pehmemaks ning naha veekindlamaks Karv- annab sooja, kaitseb päikesekiirguse eest Karvale kinnituv lihas- liigutab karva *Selgita 3 võimalust, kuidas nahk reguleerib keha temperatuuri. Eritab jääkaineid/higi Veresooned laienevad *Mille eest ja kuidas nahk kaitseb? Organismi liigse veekaotuse Väliste kahjustuste Haiguse tekitajate UV-kiirguse eest
Võivad tekitada ka nikkel & kroom kuna nad on kõige allergilisemad metallid. Nahavähk = nahale tulevad laigud ja sõlmed. Ketendavad piirkonnad ning haavandid. Pisikesed lõhed mis ei parane. Suurenenud sõnnimärgid. Nahakasvaja ehk melanoom. Psoriaas = see on päranduslik haigus. Krooniline mitte nakkav. Nahaseened = see algab tavaliselt varbavahelt. Närvi ülesanne on võtta vastu erutusi. Karvapüstlihase ülesanne on karvu turri ajada. Rasunääre muutab naha elastseks ja kaitseb nahka ka karvasibula ülesanne on kaitsta külma eest ja ärritusi vastu võtta. Higinäärme ülesanne on jääkainete väljutamine ja ülekuumenemise eest kaitsta. Sarvkihi ja marrasknaha ülesanded on kaitsta organeid, et sinna ei pääseks sisse, mikroobre, vett ja tolmu. Päris nahk kaitseb organeid. Nahaaluskoe ülesanne on kaitsta nahaaluseid organeid. Närvilõpmete ülesanne on võtta vastu erutusi.
Missuguses naha kihis puuduvad veresooned? Epidermises Kananahk tekib karvapüstitajalihase kontraktsiooni tõttu. Kas tegemist on silelihase või vöötlihasega? Silelihasega Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud (10p). Nahk. Epidermis, dermis, nahaalune kude. Karv. Basaalmembraan, karvasibul, rasunääre, higinäärme juha, higinääre, veresooned (kapillaarid), rasvarakud (rasvkude), neuronid (dentriidid), närvilõpmed. 1.Rasunääre (eksokriinne nääre) Epidermis ehk marrasnahk, näärmeepiteel
6. Millest sõltub naha värvus? Miks muutub päevitades nahk pruuniks? Melaniinist. Päevitades nahk sünteesib tumedat pigmenti ehk melaniini. 7. Millega tegeleb dermatoloog? Naha, küünte ja juuste probleemidega 8. Naha osade ülesanded Higinääre- toodab higi, mis eritub läbi pooride naha pinnale Närvide lõpmed- on tundlikud mitmesuguste väliste ärritajate suhtes Verekapillaarid- veri varustab nahka toitainete ja hapnikuga ning kannad ära jääkained Rasunääre- eritab naha pinnale rasvarikast rasu, mis muudab karvad ja naha elastsemaks ja pehmemaks ning naha ka veekindlaks 9. Miks pole hea palju päevitada? Miks on päevitamine hea? Mõõdukas päevitamine on kasulik, sest päikses on palju D-vitamiini, mis reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Liigne päevitamine on kahjulik, sest see võib põhjustada nahavähki ja enneaegset vananemist 10. Kuidas luud pikemaks kasvavad?
tegevust Piirdenärvi. Ühendab pea- ja seljaaju 3. Naha ülesanded. 1. Kaitse 2. Säilitab temperatuuri 3. Eritab 4. Meeleelund 5. Veekaotus 6. Sünteesib D- Vitamiini melaniini 7. Naha ehitus (joonis). Tähista joonisel vastavate numbritega: 1. marrasknahk 2. pärisnahk 3. nahaaluskude 4. sarvkiht 5. rasvkude 6. rasunääre 7. higinääre 8. karv 9. verekapillaarid 10. närvid 8. Luude koostis. Luukude koosneb ...luurakkudest.... ja .....vaherakkudest...... . Luude keemiline koostis: · 25 .....orgaanilised.....nt .valgud.....rasvad........ · 55 ...mineraalained.. nt
tuumi Kokkutõmbe Kiire Aeglane Rütmiline, iseloom automaatne Kokkutõmbe Jah Ei Ei alluvus inimese tahtele III. Ehitusüksused: Rakk (neuron) kude (sidekude) elund (süda) elundkond (seedeelundkond) IV. Katteelundkond (nahk, higinääre, rasunääre) Seedeelundkond (kõhunääre, magu, jämesool, peensool, suu, maks, pärasool, neel, söögitoru, 12-sõrmiksool) Hingamiselundkond (hingetoru, kopsud, kopsutoru) Erituselundkond (neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti) Vereringeelundkond (kopsuveen, kapillaarid, kopsukapillaar, süda, arterid, veenid, aort) Sigimiselundkond (munasari, seemnesari, seemnejuha, munajuha, seemnepõieke, emakas)
liikidel on haruldased. Nad osalevad soojusregulatsioonis eritades higi. Eriti palju on merokriinseid higinäärmeid kätes ja jalataldades. Apokriinseid higinäärmeid on näol ja kaenlaaukudes ning päraku ja suguelundite ümbruses. Nad toodavad tugevalõhnalist eritist. Tegevus intensiivistub murdeeas. Rasunäärmed (glandulae sebaceae) moodustub surnud näärmerakkudest. Nõre katab nahka ja muudab selle siledaks ja vett tõrjuvaks. Rasunääre paikneb sageli karva ja püstitajalihase vahelises nurgas. Rasunäärmeid ei ole peopesades ega jalataldadel. Eriti palju on rasunäärmeid näol ja seljal. Naha näärmed on ka 9 piimanäärmed, mis on arenenud apokriinsetest higinäärmetest. Kõikide nahanäärmete talitlust reguleerivad suguhormoonid (Nienstedt 2001:97). 10 Kasutatud kirjandus: 1) Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A
normaalse arengu, päevitamine on aga ka kahjulik sest see kahjustab pärilikkusainet · Enamus nahal olevatest bakteritest on kasulikud, soovitatakse nõrgatoimelisi pesemisvahendeid, sest siis jääb veidi rasu alles 2A Naha läbilõige · Närvide lõpmed ( joonisel harulised ) on tundlikud välistele ärritajatele · Rasunääre (nagu algloom, karva kõrval) tekitab rasu, mis muudab naha ja karvad elastsemaks ning veekindlamaks · Karvapüstitajalihase (karva kõrval, piklik) kokkutõmbel tõusevad karvad püsti, kananahk · Higinääre (keerdus ussid) toodab higi, mis sisaldab vett, sooli jt jääkaineid · Verekapillaarid reguleerivad keha temperatuuri 3. LUUDE KOOSTIS JA EHITUS
40.3. Mis on valkude lõhustuse lõppsaadused ning kuhu nad imenduvad, kus? Lõppsaaduseks on aminohappe ning see imendub verre. 41. Liigita antud loomorganismide elundid v. kehaosad õigetesse elundkondadesse 3 nimetust sobivad kahte elundkonda! Katteelund Seedeelund Hingamis- Erituselund Vereringe- Sigimis- Sisenõrenäär - - elundkond - elundkond elundkond d kond kond kond rasunääre magu kopsud kusepõis veenid seemnesari kilpnääre nahk jämesool kopsukapillaa neerud aort munajuhad munasari r higinääre Peensool hingetoru kusejuha süda emakas kõhunääre Kaksteist- kopsutorud kusiti arterid seemnejuhad käbikeha sõrmiksool
Maoseedenõred ja kõhunäärmenõre lõhustavad valke. 40.3. Mis on valkude lõhustuse lõppsaadused ning kuhu nad imenduvad, kus? Lõppsaaduseks on aminohappe ning see imendub verre. 41. Liigita antud loomorganismide elundid v. kehaosad õigetesse elundkondadesse 3 nimetust sobivad kahte elundkonda! Katteelund- Seedeelund- Hingamis- Erituselund- Vereringe- Sigimis- Sisenõrenäär kond kond elundkond kond elundkond elundkond rasunääre magu kopsud kusepõis veenid seemnesari kilpnääre nahk jämesool kopsukapillaar neerud aort munajuhad munasari higinääre Peensool hingetoru kusejuha süda emakas kõhunääre Kaksteist- kopsutorud kusiti arterid seemnejuhad käbikeha sõrmiksool
20. Merokriinsed higinäärmed esinevad üle kogu keha. Nende tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine 21. Higinäärmeid on kõige tihedamini peopesas ja jalatallas (kuni 1000 nääret 1CM kohta) 22. Higi on happelise reaktsiooniga vedelik 23. Higi eritub inimesel umbes 0,5L ööpäevas 24. Higinäärmete tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine, võtavad osa ka ainevahetuse ja mürkainete eritamisest. 25. Rasunääre soodustab naha ja karva püsimist elastsena. Leidub kõikjal nahas väljaarvatud peopesad ja jalatallad 26. Naharasu funktsioon on naha ja karva kaitsmine kuivamise eest. 27. Keele piirkonnad, kus tuntakse maitset Magus Keele tipp Hapu Keele servad, taga Mõru Vallnäsade piirkond (taga) Soolane Kogu keel 28. Nahas olevad erinevad retseptorid Kompimis-, temperatuuri-, valuaisting 29
Ø Elundkonnad q Täitke tabel. Elundkond Osad, millest koosneb Ülesanded Nahk e. katteelundkond Tugi- e. liikumiselundkond Vereringeelundkond 9 Hingamiselundkond Seedeelundkond Erituselundkond Sigimiselundkond Närvisüsteem Meeleelundid Sisenõrenäärmed q Naha ehitus. Kandke joonisele: marrasknahk, pärisnahk, sarvkiht, rasvkude, verekapillaarid, karv, rasunääre, higinääre, närvid. 10 q Seedeelundkond. Kirjuta seedeelundkonna osadele nimetus juurde? q Luud. Kandke joonisele järgmised luud: kolju, selgroog, roie, abaluu, rangluu, rinnak, õlavarreluu, küünarluu, kodarluu, randmeluud, kämblaluud, sõrmeluud, puusaluu, ristluu, õndraluu, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder, kannaluud, pöialuud, varbaluud. 11
füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest) - alumine kasvukiht (koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest, pigmenditerakesed) - Pärisnahk: - pindmine näsakiht (arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega) - alumine võrkkiht (asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude) Organid: pigmenditerakesed, rasvkude, higinääre, karvapüstitajalihas, karvanääps, rasunääre, kapillaarid, naha komperetseptorid 182. Nahas paiknevad retseptorid Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Erineva ehitusega naharetseptorid asuvad naha eri kihtides. -Valuretseptorid– epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis -Puuteretseptorid – pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades
füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest) - alumine kasvukiht (koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest, pigmenditerakesed) - Pärisnahk: - pindmine näsakiht (arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega) - alumine võrkkiht (asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude) Organid: pigmenditerakesed, rasvkude, higinääre, karvapüstitajalihas, karvanääps, rasunääre, kapillaarid, naha komperetseptorid 182. Nahas paiknevad retseptorid Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Erineva ehitusega naharetseptorid asuvad naha eri kihtides. -Valuretseptorid– epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis -Puuteretseptorid – pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades
1.2 Naha ebapuhtused Naha ebapuhtused on üks peamine põhjus, miks kliendid külastavad kosmeetikuid. Järgnevalt lühidalt enamlevinumatest ebapuhtustest näol: komedoonid, pustulid, paapulid ja miiliumid, ning nende tekkemehhanismidest. Karvanääpsu ja rasunäärme viimajuhad avanevad nahapinnale ühise avausena (vt. lisa 4). Rasu tekib rasunäärmete rakkude lagunemisel ja koosneb erinevatest rasvhapetest. Suurenenud rasu tekke korral täitub rasunääre ja selle viimajuha rasuga. Sellele lisandub ka rohkesti irdunud sarvrakke. Tulemusena kleepub väljapääsuava kinni ja tekib ummistus [23]. Silmale nähtamatuid koldeid, mis tekivad foliikulijuhade ummistumisel nimetatakse mikrokomedoonideks. Mikrokomedoonid on aknekollete eelkäijad (vt. lisa 4) [17]. Komedoon on surnud sarvestunud rakke, rasu ja baktereid sisaldav, kõva kork pooris. Põhiliselt eristatakse kahte põhitüüpi komedoone: mustpead ehk avatud komedoonid ja
1.Epiteelisisesteks e. endoepiteliaalseteks 2. Eksoepiteliaalsed Rakkude arvu järgi: 1. Ainurakulised 2. Hulkrakulised Sekreedi alusel: 1. Seroossed e. Albuminoossed (kõrvalsüljenääre) 2. Mukoosed e. lima (karikrakud, suulae näärmed) 3. Segatüüpi (huulte ,põskede, keelealused näärmed) Sekretsiooni moodusele: 1. Merokriinsed (sekretsiooniga ei kaasne tsütoplasma kadu (osa higinäärmed, süljenäärmed) 2. Halokriinsed kogu rakk muutub sekreeediks (rasunääre) 3. Apokriinsed kaasneb oluline tsütoplasma kadu (piimanääre) Sidekude · Areneb lootelisest diferentseerumata sidekoest -mesenhüümist · Rakud ja ETM on selgesti eristatavad Jaotus: 1. Troofilise ja kaitsefunktsiooniga sidekude (veri, lümf, rasvkude) 2. Tugi (Toestus) funktsiooniga sidekude (kõhr ja luukude) Veri (70 kg inimesel 5-5,5 L.) Koosneb: Rakkudest (verelibled) ja vereplasmast (rakkudevaheline aine)
annaabi.ee 
