Elektriajami juhtimine
valgusvoo pääsu fototajurile ning tekitab viimases perioodiliselt muutuva voolu, mille
pulsatsiooni sagedus on võrdeline ketta pöörlemiskiirusega. Anduri täpsus sõltub
impulsside arvust ühe pöörde kohta. Valgusvoo pulsatsioonisageduse suurendamiseks
kasutatakse lisaks modulatsioonikettale mitmesuguse mustriga rasterplaate (vt / 7 /),
mille pilud on modulatsiooniketta piludega võrreldes kaldu. Sel juhul läbib
valgusvoog nii modulatsiooniketta kui ka rasterplaadi ning ühe pilu möödumisel tekib
fototajuril mitu valgusvoo maksimumi ja miinimumi. Täpsetelt fotoelektrilistelt
impulssandureilt saadakse 103...104 ja rohkemgi impulssi ketta ühe pöörde kohta.
3.5.2. Asendiandurid.
Diskreetasendianduritena võib kasutada mitmesuguseid kontakt- ja kontaktivabasid
teekonna- ja lõpplüliteid. Neid kasutatakse näiteks tsüklilise programmjuhtimise
süsteemides ja nad annavad ühekordse diskreetse signaali töömasina mingi osa või
annaabi.ee 
