Kangakudumine
Koelõngad kootakse lõimelõngadesse lõnghaaval. Lõime- ja
koelõngad ristlevad omavahel kanga rakenduses ettenähtud
reeglite alusel.
1
Telgedel kudumise ajalugu
Algelised kangasteljed olid tuntud juba vanades Idamaades, muistses Indias ja Hiinas,
hiljem enamikul maailma rahvastest. Eestis on hiljemalt vanemast rauaajast jälgi
püsttelgedest. Sellele osutavad lõimelõngade pingutamiseks kasutatud raskusvihtide
arheoloogilised leiud, üksikud vanad tekstiilesemed ning Põhja-Eestis ja saartel tuntud
kangaspuude nimetus kangasjalad. Püstkangaspuud koosnesid kahest püsttulbast, neile
toetuvast lõimepoomist, lõimelõngu eraldavast põiklatist ja vajalikust hulgast niielattidest.
Püstkangaspuudel oli võimalik kududa ainult lühikesi, kuid üsna laiu kaheniielisi labaseid
ja neljaniieleisi toimseid võrdlemisi hõredakoelisi riidetükke, sh ornamenditud sõbasid.