deformatsiooni suuruse 2) ju suurust vib arvutada massiga kehale antava kiirenduse kaudu Newtoni teine seadus tleb, et keha kiirendus on vrdeline temale mjuva juga ja prdvrdeline massiga; valem - a = F/m Kiirendus sltub just. GRAVITATSIOONIJUD Newtoni gravitatsiooniseadus - kaks punktmassi tmbavad teineteist juga, mis on vrdeline nende masside korrutisega ja prdvrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G thendab gravitatsioonikonstanti. RASKUSJUD Raskusjud on jud, millega Maa tmbab enda poole tema lhedal asuvaid kehi. Kik kehad langevad vabalt hesuguse kiirendusega. Vaba langemise kiirendust nimetatakse ka raskus- ja gravitatsioonikiirenduseks. F = mg Kui raskusjud mjub alati kehale endale, siis oma kaaluga mjutab keha teisi esemeid. Kaalu this on P. Kui keha on paigal vi liigub htlaselt, on kaal vrdne raskusjuga. Kik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Keha kaalu ei tohi samastada raskusjuga, sest need jud mjuvad erinevatele kehadele.
elastsusjudu. gravitatsiooniseadus (lisada valem). Kaks keha tmbuvad teineteise poole juga, mis on vrdeline nende kehade masside korrutisega ning prdvrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga m1 m2 F = G --------- G = 6.67 10-11 Nm2/kg2 r2 Raskusjuks nimetatakse maa klgetmbejudu, mis mjub tema lheduses olevatele kehadele. Oma olemuselt on ta gravitatsioonijud. Suunatud on ta maakera keskpunkti poole. F = raskusjud(N), M = planeedi mass(kg), m = keha mass(kg), R = planeedi raadius(m), h = krgus planeedi pinnast(m), G = gravitatsioonikonstant Mm GM F = G ------- vabalangemise kiirendus-> g = ------- (R+h)2 (R+h)2 Keha kaaluks nimetatakse judu, millega keha mjutab alust vi riputusvahendit. Keha kaal on oma olemuselt elastsusjud.
JÕUD Jõud on vastastikmõju iseloomustav füüsikaline suurus. Jõud iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. Tähis on F, Ühik on 1N. Jõud põhjustab keha kiiruse muutuse. Jõud, millega kaks keha üksteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Jõud mõjub alati teatud kindlas suunas. 1 njuuton on selline jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 . Mehaanikas puutume kokku: · Gravitatsioonijõuga - erijuht raskusjud · Hõõrdejõuga · Elastsusjõuga - erijuht kaal JÕU ÜHIKUKS SI-süsteemis on 1 njuuton. See ühik on tuletatud Newtoni II seadusest F = ma F jõud 1J m keha mass 1kg a kiirendus 1m/s2 1N = 1kg * 1m/s2 1 njuuton on selline jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 .
annaabi.ee 
