Algselt kolme portaaliga kirik sai Jüriöö ülestõusu ajal kannatada, lõhuti külgmised põhja- ja lõunaportaal. Kooriruumi kõrval asub kahe võlvikuga käärkamber. Peaportaal avaneb läände, altar jääb peaportaali vastu. Altari kavandas Peterburi arhitekt F. Giencken. Pseudogooti stiilis kujundusega orel asub peaportaali kohal rõdul. Karja kiriku kantsel on heatasemeline puunikerduslik kunstiteos, mille valmistas tolleaegne Kuressaare meister Balthasar Raschky. Suure väärtusega on ka tänaseni säilinud tammepuust annetustepakk, kaetud raudvitstega ja mitme tabalukuga suletav. Kunstimälestisena hoitakse kirikus väikest puidust altari krutsifiksi 15. sajandist. Omapärane ja huvipakkuv on ka altaripiibli must sametkate, millele on kalasoomustest tehtud lambakujuline mosaiik. Karja kiriku suureks väärtuseks on realistlikult teostatud suured skulptuurigrupid võidukaare
puhul. Kiriku esemelises interjööris on selle ehitamisajast säilinud dolomiidist altarilaud. Keskajast on ka ristimisvaagna kivist jalg. 1629. a. valminud renessanss-stiilis kuuetahuline kantsel on vanemaid Saaremaal Nelja esitahku raamivad elegantsed kvaliteetselt töödeldud voluudina painutatud konsoolid, mida kaunistavad pikad akantuselehed. Tahkudele kinnitunud vapid on kaduma läinud. Kõnetool ootab peatset restaureerimist. Kantsli autoriks on Kuressaares tegutsenud meister Balthasar Raschky, kelle töödes on tuntav stiililine side Sileesia kunstiga. Kiriku klassitsistlikus stiilis altari on valmistanud Kuressare tisler Nommen Lorentzen 1827. a. Altari taga on imekaunis vitraazaken. Altarimaal ,,Kolgata" pärineb eelmisest altarist ja on maalitud 1788. a. Aegade vältel on kiriku interjööris toimunud mitmeid muudatusi. Nii puudus siin kiriku eksisteerimise algussajandeil pingistik. Arvatavasti 18. sajandil ehitati mõisnikust