Island
kihtvulkaanide otsas jäämütsidena.
Praegugi katavad need 12% kogu saarest.
Kõige suurem on Vatnajökull, mille pindala on umbes 8300
ruutkilomeetrit.
Kliima
Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja
PõhjaAtlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma IdaGrööni
hoovuse harud põhjaja idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused
saarel.
Asendi tõttu saab Island päikseselt vähe sooja isegi suvel.
Ranningulgi on suvi lühike ja vilu.
Talv on PõjaAtlandi hoovuse mõjul suhteliselt pehme.
Sademed toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad
soojemad õhumassid.
Meri,siseveed,jõed,järved
Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhjaja idarannikule kannab Ida
Grööni hoovus vahel talviti triivjääd.
Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse
katkestada.
Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede
kohale tekkinud orgusid pidi.