Pronksiaeg ja vanem rauaaeg
Kivikirstkalmed polnud ainsad matmispaigad
Olid ka laevkalmed, mille äärekivid olid paigutatud laeva kujuliselt
Nende keskel olevatesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused
Ning veel olid maahauad
Maahaudadesse maeti maaomanike pered
Iga sugupõlv rajas oma kivikirstkalme
Kalmel täideti ka teatud rituaale
Asustus, majandus ja ühiskod
Nooremal pronkisajal oli eesti jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaaks
Rannikualat on teada rohkesti kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid aga vähe
Peamisteks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus
Kasvatati esmajoones lambaid, kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid
Peamised põlluviljad olid nisu ja oder ent tunti ja hirssi, hernest, uba ja lina
Lisa andsid küttimine ja kalapüük
Pronksitooret toodi eelkõige Skandinaaviast
Sise-Eesti oli pronksiajal hõredamini asustatud