Yolo
päästjana, nimelt ta oli tuuker, kelle elu ei ole teps mitte lihtsamate killast. See
Vanahärra kulutab oma päevasest energiavarust 100% täielikult ära. Hommikul
tõustes ei lähe ta unisena söögilaua taha lehte lugema, vaid paneb spordiriided selga
ja jalgrattaga sõitma. Peale trenni suundub ta tööle, nimelt see Härra on turvamees.
Peale tööl käimise on tal palju hobisid, näiteks talviti käib ta jääaugus suplemas,
suveti peab vahti rannas rannavalvurina. Kõige muu kõrvalt on see mees ka
tunnustatud judo treener, kelle käe all valas higi ka eelmine põlvkond. Selle
vanahärra tunnuslause on "Yolo". Ma ei te mitte ühtegi 70-ndates aastates inimest,
kes on nii aktiivne ja töökas, kui too härra.
Nähes paljusid eakaid inimesi enda ümber, ma vahest vaatan ja mõtlen, et millist
kogemuste ja tarkuste pagasit nad endaga kaasas kannavad. Me peaksime oma
vanaemasid ja vanaisasid hoidma, mitte laskma neil eemalduda ühiskonnast, kus nad