Kirjand "Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja"
ja lasen oma raskelt teenitud stipendiumi raisku ja hakkan kehalise
kasvatuse õpetajaks.
Kooliaastas teeksime nelja erinevat ala: kuulitõuge, jooksmine, võrkpall ja
jõutreening. Kuulitõukes hindaks ainult seda, et visatakse vähemalt kaks
meetrit ja kõnniks „vuntside” tagant. Jooksmises loeb ainult see, et
läbitakse ettenähtud teepikkus. Võrkpallis loobiksin õpilastele lihtsalt viisi,
kuna see ala neile meeldib. Ning lõpetaksin aasta jõutreeninguga, et saada
ilus rannakeha suveks.
Ma ei nõuaks, et õpilased käiks alati tunnis, kuna tahestahtmata on
kehalise tunnid alati ebasobival ajal. Kas õpilased pole söönud või alles
söönud, koolipäevast juba väsinud või alles tõusnud. Alati leidub mingi
faktor, mis segaks head õppetundi, kuna tegu on füüsilise tööga.
Kuna ma ei nõuaks, et õpilased ei käiks tunnis, ei käiks ma ise ka. Teeksin
õpilastega kokkuleppe, et direktoril pole vaja seda teada. Siis on mõlemal
osapoolel win-win olukord
annaabi.ee 
