Nikli mürgisus ja tähtsus eluslooduses
Booriga tekivad nikli boriidid (neist rasksulavaim NiB12).
Väävli reageerimisel nikliga tekivad sulfiidid NiS, Ni2S3 jmt.
Fosforiga moodustuvad fosfiidid Ni5P2, Ni2P jt.
Nikkel on kõrge katalüütilise aktiivsusega. Metalli rakendatakse katalüsaatorina (pihusas
olekus) paljudes hüdrogeenimis-, dehüdrogeenimis-, oksüdeerimis-, isomerisatsiooni- ja
kondensatsioonireaktsioonides. Katalüsaatorina kasutatakse ka nn skelett-niklit, mida saadakse
nn Raney nikli, sulami Ni + Al või Ni + Si töötlemisel leelise lahusega (Al või Si „lahustub“,
jääb järele suure eripinnaga, aktiivne Ni).
Nikli kõige laialdasemalt kasutatavad ühendid on veeslahustuvad Ni(II) soolad. Nad esinevad
enamasti sinakasroheliste või roheliste kristallhüdraatidena, levinumad soolad on kloriid, sulfaat
ja nitraat, vastavalt NiCl2•6H2O, NiSO4•7H2O ja Ni(NO3)2•6H2O. Soolade lahustumisel tekib
sinakasroheline lahus (Ni2+-iooni värvus)
annaabi.ee 
