kohale sõitnud. Kogu rahvas oli suures ootusärevuses ning lõpuks alustas bänd lauluga ,,What's my name". Kuna see on nende kõige tuntuim laul, siis suurem osa laulis seda kaasa ning mul oli hea meel, et mu kodulinna bänd on tuntud ka teistes Eestimaa linnades. Rahvas elas bändile kogu hingest kaasa. Kõlasid vanemad laulud kui ka uuemad lood, nagu: ,, Diamond dust", ,,Pixy", ,,Sugar high" ja ,,Supersonic". Helena Randlahe omapärane hääl, omalooming ning nende stiil- alternatiivrokk, bluus, pop- loovad sellise koosluse, mis eristab neid teistest Eesti bändidest tuntavalt. Nende looming kannab väga iseloomulikku melanhoolset kõla. Bänd teeb muusikat, mis meeldib vaid teatud tüüpi inimestele. Kolmekesi koos trummari ning basskitarristiga moodustavad nad väga ühtse terviku, mis mõjub laval tabavalt ning meeldivalt. Liikmed suhtlesid tihti publikuga ning
annaabi.ee 
