Lendas üle käopesa
Arvan, et Randall oli osalt nende haigetega tegutsedes nõnda entusiastlik, sest tal tekkis
haigete vastu ja kogu osakonna vastu isiklik huvi. Tema suurimaks ,,miinuseks" haigla õdede
poolt vaadatuna oli see, et ta suhtles patsientidega kui normaalne inimene. Randall hakkas nn
kurt-tumma indiaanlasega rääkima. Hiljem tuli välja et indiaanlane osaks küll rääkida, lihtsalt
teda oldi ,,peetud" kurt-tummaks. Ka näiteks noor, kellel oli foobia naiste ees, sai peale naise
tundmist tänu Randallile foobiast üle.
Arvan, et see oligi üks selle filmi põhimõtteid, et olukord ja keskkond muudab meid vastavalt
enda sarnaseks. Filmi haripunktis tuli ju välja, et enamus patsiente haiglas on vabatahtlikult.
Nad sattusid vaimuhaiglasse kas mõne tuttava või enda initsatiivil ning oles seal, oodati neilt
vastavadt käitumist. Selles keskkonnas muutus ,,ebanormaalne" käitumine ,,normaalseks" ja
karmi resiimi läbi hoidis haigla end aastaid rutiinselt üleval.