"Miks vargamäelased õnne ei leinud"
Andres mõistis, et Indrekust saab linnas asja ning et ta ei saa maatööga hakkama, kuid siiski
meenus talle tõdeasi, et juba teine võsuke lahkub ta juurest ning varsti polegi enam kedagi
kellele talu jätta. Tagaplaanile jäetud väike Andres kasvas ning kogus väge, millega talle
meeldis eputada kõigi ees, tollest sai kandi võitmatuim rammumees, isegi vana Andres ei
saanud talle enam vastu. Ajaks, kui Andrese rammusaim poeg suureks oli saanud, oli raske
töötegemine ning mure ta juba vanaks ning küürakaks teinud. Lootus oli siiski alles, sest
kõige suuremat võitu nägi ta noore Andrese silmades, sest ta oli iseloomult ning füüsiliselt
nagu ta ise nooruses. Just sellist pärijat Andres endale sooviski, kes klaariks arveid nii talus,
kui ka väljaspool ning kes saaks hakkama talutöödega. Noore-Andrese kroonuminemise ajal
annaabi.ee 
