kvaternarisetetga, mille tihenemist soodustab orgudes voolava põhjavee liigkasutamine. Geoloogiliselt suhteliselt noores piirkonnas ulatub poorsus 70 %-ni. Selliste veegatäidetud pooride kokkusurutavus ületab 20-50 korda tavalise mereliiva kokkusurutavuse ning vajumine ehitiste all on parartamatu. Põhjuseks, miks majad ei ole veel ära vajunud maa alla on see, et esimese aasta jooksul vajuvad majad, sama palju, kui järgneva kümne ja edasise saja aasta jooksul. Linnatranspordist, rammimisest jms. tingitud vibratsioon suurendab omakorda pinnase kokkuvajumist. See on siis seega põhjuseks seal, kus maapinnal ei ole ehitisi, aga maapind ikka vajub, lisaks tuleb seal ka põhjavee probleem. Tagasi pöördudes maapinna kerkejuurde, siis millised jõud siin maapinda kergitavad? Selle kohta on palju vastakaid arvamusi. Üldlevinud arvamuse kohaselt loetakse maapinna tõusu põhjuseks jääaja mõju, mis rikkus nii Fennoskandias, kui ka Eesti maakoore
ümbruses. Vajumise suurus sõltub pinnaseliigist ja tunneli rajamise meetodist. Näide Tallinna Merimetsa kanalisatsioonikollektori ehitamisest. Näited avariilistest vajumistest Tallinna kanalisatsioonikollektorist Merepuiestee ja Tuukri tänava ristmikul. 8.4 Pinnaste tihenemine dünaamika mõjul. Põhjuseksvõivad olla tänavaliiklus, raudtee vibratsioonid, vaiade rammimine, lõhketööd jne. Näited vaiade rammimisest sadama haiglas, Liivalaia ja Kentmanni tänava nurgal, püha Anna kirik Vilniuses. 8.5 Geoloogilised protsessid - karst, maavärisemine ja maalihked. Eestis on esinenud vajumeid maalihke tõttu Pärnu jõe ääres. 30. Ehitiste vajumite piirväärtused Piirväärtus on selline suurus, mis põhjustab kande-või kasutuspiirseisundi tekkimise. Vundamendi peab projekteerima sellise, et ehitise paigutised ja deformatsioonid jääksid väiksemaks teatud piirväärtustest
annaabi.ee 
