1. Probleemi püstitamine (alusküsimuse sõnastamine) 2. Taustainformatsiooni kogumine 3. Hüpoteesi sõnastamine 4. Tulemuste analüüs 5. Järelduste tegemine 3) Botaanika- taimorganisme uuriv teadus Zooloogia- teadus, mis uurib loomi Mikrobioloogia- mikroorganismide uurimisega tegelev teadusharu Etoloogia- Loomade käitumist uuriv teadus Füsioloogia- Keha toimimist/talitust uuriv teadus Ökoloogia- teadus, mis uurib ökosüsteeme Histoloogia- uurib rakuteadust Anatoomia- uurib organismi ehitust Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism (nt. närvisüsteem) Muutuja- tegur, mille mõju uuritakse. Tegur mõjutab uurimisobjekti. Biomolekul- molekul, mis moodustub süsinikuühenditest (suhkur, rasvad, valgud) Teaduslik fakt- Kui püstitatud hüpotees peab paika saadakse uus teaduslik fakt, mida saab kontrollida 4) Elu tunnused: 1. Rakuline ehitus (ainuraksed, hulkraksed) 2
Mikroskoop Valdav osa rakke on mikroskoopiliste mõõtmetega, seetõttu võib pidada rakuteadust ehk tsütoloogia sünniks 17. Sajandi ke skpaika, mil inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Ka tsütoloogia esiasine areng 17.-18. Sajandil seostub eelkõige mikroskoobi täiustamisega, mis võimaldas üha paremini uurida kudede ja rakkude ehitust. Inglise teadlane kirjeldaski oma esimeses vaatluses rakku, vaadeldes seda mikroskoobi abil. Kasutas selleks enda konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ning hilejm 1665. aastal andis korgirakkude esemekirjelduse
annaabi.ee 
