Mikroskoop
Sellisel töövahendil on kaks okulaaride ja objektiividega varustatud
tuubust ning seda kasutatakse harilikult suuremate objektide
uurimiseks. Stereomikroskoop võimaldab enamasti 5- kuni 60-
kordset suurendust. Valgusmikroskoobiga ei õnnestu vaadelda väga
väikesi rakustruktuure. Sellele seab piirid valguse lainepikkusest
tulenev mikroskoobi lahutusvõime, millele vastab 1300 kordne
suurendus. Kuid juba enne maksimaalse lahutusvõimeni jõudmist
segab vaatlemist pisemate rakuosiste hägusus, mis tuleneb valguse
inerferentsist.
Valgusmikroskoop- kasuliku suurenduse määrab ära tal
lahutusvõime (vähim kaugus 2 punti vahel, millal need puntkid on
eraldi nähtavad). Valgusmikroskoobi puhul määrab ära lahutusvõime
nähtav valgus (400-700 nm). Lahutusvõime on pool kasutatava
valguse lainepikkusest see on 200.350 nm. Seetõttu saab näidata
ainult suuremaid struktuure nagu plastiidid, mikokondrid,
taimerakkude üldkuju.