Viljastumine - erinevad viisid
Tsügoot e. viljastunud munarakk hakkab lõigustuma, see lõpeb emakas ja lõhustumise
tulemusena tekib moorula e. kobarloode. Järgmisena moodustub blastotsüst, see vorm vastab
blastula staadiumile. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on
tihedam rakukobar e. embrüoplast. Sellest arenebki loode. Loote ümber moodustub platsenta
(imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel tekkinud elund).
Järgmine staadjum on gastrula. Koosneb rakukihtideks, mida nimetatakse ka lootelehtedeks.
1) Välimine e. eksoderm- närvisüsteem, meeleelundid, naha epiteel, küüned, karvad ja
hammaste vaap.
2) Sisemine e. endoterm- seede- ja hindamiselundkond
3) Keskmine e. mesoterm- tugi- ja liikumiselundkond, vereringe elundkond, eritus- ja
sigimiselundkond.
ÜRGJUTT- on vagu embrüo välispinnal. Sellest moodustub hiljem peo- ja seljaaju.
Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilised etapid. Alguses sarnaneb inimene kala,
annaabi.ee 
