Anatoomia (regulatsioonimehhanismid, närvisüsteem, meeleelundid)
muutus on suhteliselt stabiilne.
100. Hormooni ja sisesekretoorse näärme mõiste: hormoonid on keemilised
informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes
sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. Sisesekretoorne nääre ehk endokriinnääre
neil puuduvad viimajuhad ning sekreet saadetakse otse verre (seetõttu on neil hästi tihe
verekapillaaride võrgustik). Hormoone produtseeritakse sisesekretoorsetes näärmetes ja
ka üksikutes rakugruppides hormoone mitte produtseerivates organites. Nt neerudes.
101. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis,
tähtsamad hormoonid, nende toime: (joonis 17) Sisesekretoorsed näärmed ülalt alla
on epifüüs ehk käbikeha, hüpofüüs ehk ajuripats, kilpnääre, harknääre ehk tüümus,
neerupealised, neerud, kõhunääre ehk pankreas, 12-sõrmik, munandid/munasarjad. Kõik
nad toodavad erinevaid hormoone ja saadavad need mööda keha laiali.