Rootsi aeg
mees/maakohtust edasi kaevata.
Linnades oli kohtuorganiks raad.
Põllumajandus
Rootsi aja alguses oli 500 mõisa, lõpuks 1000 lõpuks. See jäi püsima mõisate lõpuni Eestis.
1550. Aastal oli mõisate ja talupõldude suhe 1m:4t; 1700 a 1m:2,5t. See tõi kaasa teotöö
suurendamise. Teotöö jagunes kaheks: korraline (tööpäevade arv nädalas oli kindlaks
määratud) ja abitegu.
Korraline jagunes veel rakmeteo (tuli saata härg ja mees) ja jalategu (mõisa saadeti tööline
ilma rakmeta.
Abitegu kasutati siis, kui ei jõutud kõiki töid ära teha (hooajaline töö). Tavaliselt oli palgatud
sulane, kes käis mõisas teotööd tegemas. Tuli maksta veel loonusrenti (Liivimaa kubermangus
1/4 teravilja saagist; Eestimaa kubermangu saagist 1/8). Peamiselt kasvatati tervilja (rukis,
oder). Teravili andis kuskil 3-4 seemet tagasi (osa tuli jätta alles järgmiseks aastaks
külvamiseks). Eesti aladelt viidi välja teravilja ka Rootsi. Eestit nimetati Rootsi viljaaidaks.
annaabi.ee 
