Osmani impeeriumi aegadest on pärit aromaatse türgi kohvi valmistamine. Türklaste elus ja kultuuris on kohvil väga suur tähtsus. Kohvi joomine on avaldanud mõju inimeste suhetele, samuti türklaste traditsioonidele. Türklaste külalislahkusega on alati kaasnenud kohvijoomistseremooniad. Alkohol. Türgis tasub proovida türgi õlut, punast ja valget veini ja veega lahjendatud rahvusjooki rakiat (aniisiviina) ehk niinimetatud lõvipiima. Rakia kõrvale hammustatakse erinevaid suupisteid, mida nimetatakse mezeks. Bulgaaria köök 6 Bulgaaria rahvusköögile on mõju avaldanud nii Kesk-Aasia kui ka Vahemeremaade toiduvalmistamistraditsioonid. Bulgaaria toitudes kasutatakse rohkelt vürtsikaid maitseaineid ja aedvilju. Enamiku roogade peakomponendiks on liha. Bulgaarias reisides soovitame maitsta giuvetsi (liharoog aedviljade, kartuli ja hapupiimaga),
vanimatest tööstusharudest. Veinid võib jaotada sordi- ja kupaaziveinideks (mitme veini segu). Sordiveinidest võib nimetada järgmisi: Sophia Merlot, Sophia Cabernet Sauvignon, Sophia Muscat Melnik, Manastirsko Szuszukane (viinamarjadest Mavrud), Rosenthaler Kadarka (viinamarjadest Gamza). Viinamarju Cabernet Sauvignon, millest valmistatakse veini Cabernet Sauvignon, kasvatatakse tuntud Suhindoli regioonis. Lisaks veinidele võib Bulgaarias maitsta erinevaid kangeid jooke, nagu grappa, rakia, ouzo, nisust ja aniisiõlist valmistatav aniisiviin mastika. 19651990 kuulus Bulgaariale suur Atlandi ookeanis tegutsev avamerelaevastik. Avamerepüük sattus raskustesse ja alates 1990. aastate algusest jätkasid Bulgaaria püügilaevad tegevust Bulgaaria rannikuvööndis Mustal merel. 2005. aasta merekalapüügi kogumaht oli 17 620 tonni. Käimas on ettevalmistused arutelu korraldamiseks Musta mere
Gamza). Viinamarju Cabernet Sauvignon, millest valmistatakse veini Cabernet Sauvignon, kasvatatakse Suhindoli regioonis. Tänu selle regiooni erilisele pinnasele ja kliimale avalduvad Cabernet Sauvignon'i viinamarjade parimad omadused. Cabernet Sauvignon'i veini valmistamiseks kasutatakse üksnes parimaid viinamarju. Veini laagerdatakse 30 kuud tammepuust vaatides. Lisaks veinidele võib Bulgaarias maitsta erinevaid kangeid jooke, nagu grappa, rakia, ouzo, nisust ja aniisiõlist valmistatav aniisiviin mastika. 4 Ajalugu. Vanimad asustusjäljed ulatuvad 100 000 aasta taha. Bulgaaria ajalugu on mõjutanud paljude riikide kultuur. Tänapäeva bulgaarlased on segu kahest kultuurist: VII sajandil Kesk-Aasiast Balkani poolsaarele rännanud bulgaari ja türgi hõimudest ning siia sajandi võrra varem asunud slaavi hõimudest. 681. a-l