reaktiivmootor lennata väga suurtel kiirustel, kuid selle miinuseks on suur müra. See ongi põhjus, miks reaktiivmootoreid kasutatakse enamasti vaid sõjalennukitel ja kosmoserakettidel. Kuid on ka erandeid nagu näiteks Concorde, mis on siiamaani kasutusel. Ülemisel pildil TU-144, mis kahjuks enam ei ole kasutusel Alumisel pildi Concorde 7 Raketindus&Kosmonautika Tänapäeval on reaktiivliikumisel suur tähtsus raketinduses. Raketinduses on reaktiivliikumine eriti hästi näha, sest enne starti hakatakse pritsima kütust või gaasi. Ja kui rakett hakkab õhku tõusma, siis tekib tohutu leegitsev tolmupilv ümber selle koha, kust väljuvad gaasid. Järgmisel hetkel sööstabki rakett tohutul kiirusel läbi õhu avakosmose poole. Kogu teekonna Kuuni võis jagada kolme etappi. Esimene etapp on eraldumine
Umbes 7,2% õli, mis kasutati aastal 2004, oli tarbitud reaktiivmootorite poolt. 2007. Aastal oli reaktiivkütuse keskmine maksumus 26.5% kogu tegevuskuludest, mistõttu on see suurim üksinda opereeriv kulu lennufirmale. Rakendused. Reaktiivmootoreid kasutatakse tavaliselt õhusõidukite mootoritena reaktiivlennukites. Neid kasutatakse ka tiibrakettide ja mehitamata lennukite mootoritena. Rakettmootorite kujul kasutatakse neid ka ilutulestikus, mudel raketinduses ja kosmoselendudes ning sõjaväerakettides. Reaktiivmootoreid on kasutatud ka autodes, eriti kiirendusautodes, mille rekordit hoiab rakett auto. Turboventilaatormootoriga auto ThrustSSC hoiab praegu maa-kiiruse rekordit. Reaktiivmootori disainilahendusi muudetakse tihti, et muuda need gaasturbiinmootoriteks, mis on kasutusel paljudes tööstuslikes rakendustes. Nende hulgas elektri tootmine, vee käitamine, maagaasi või õlipumbad, ja laevad ning vedurid. Industriaalgaasiturbiin suudab
annaabi.ee 
