kihtide muutmist. Iga kiht kasutab vahetult enda all olevat kihti ja teenindab vahetult endast ülalpool olevat kihti. Juhtimine antakse edasi järgemööda ühelt kihilt teisele, alustades kõige ülemisest ehk rakenduskihist ühes tööjaamas, seejärel minnakse aste-astmelt allapoole kuni jõutakse kõige alumisele ehk füüsilisele kihile, siirdutakse üle sidekanali järgmisele tööjaamale ja seal uuesti altpoolt ülespoole füüsilisest kihist kuni rakenduskihini. Rakenduskiht (Application layer) Rakenduskiht OSI 7-kihilise mudeli kõige ülemine kiht. Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektronpost, virtuaalterminal jt. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid Esituskiht (presentation layer)
........... 6 Transpordikiht ........................................................................................................................... ................. 7 Seansikiht ........................................................................................................................... ......................... 8 Esituskiht ........................................................................................................................... .......................... 9 Rakenduskiht ........................................................................................................................... ................... 10 2 OSI ehk andmesideprotokollide konteptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Iga
....6 Viidatud allikad...........................................................................................................................7 2 Sissejuhatus IMAP - Internet Message Access Protocol (eesti keeles: internetisõnumitele juurdepääsu protokoll) on rakenduskiht, mis tagab kasutajale ligipääsu enda hoiustavale meiliserverile ja käsitleda neid niimoodi nagu need asuksid kasutaja enda isiklikus arvutis. Kasutaja saab luua serveris uusi kaustu (postkaste, saabunud sõnumite eristamiseks). Kaustu saab ümber nimetada ja kustutada, samuti saab märgistada loetud sõnumeid või kirju, millele on vastatud. Teostada saab ka kirjade otsinguid ja alla laadida erinevaid kirjade osi (kirja sisu, pildid või manused).
ehkrakenduskihist ühes tööjaamas, seejärel minnakse aste-astmelt allapoole kuni jõutakse kõige alumisele ehk füüsilisele kihile, siirdutakse üle sidekanali järgmisele tööjaamale ja seal uuesti altpoolt ülespoole füüsilisest kihist kuni rakenduskihini. ISO/OSI mudel koosneb : Rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist. Rakenduskiht Rakenduskiht OSI 7-kihilise mudeli kõige ülemine kiht. Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektronpost, virtuaalterminal jt. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid. Esituskiht Esituskiht OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused
blokiks ja datagrammiks. Paketi päis- Sidesüsteemi kaudu edastatava andmepaketi osa, mis sisaldab talitlusandmeid paketi allika, sihtkoha, sisendjärjestuse numbri ja prioriteeditaseme kohta. Andmekeha- Andmepaketi või kaadri osa, mis sisaldab sõnumi sisu, Jalus- Paketi lõpemise info. OSI mudel- OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. OSI seitse kihti on järgmised 7.rakenduskiht 6. esituskiht 5. seansikiht 4. transpordikiht 3. võrgukiht 2. andmelülikiht 1. füüsiline kiht 1/4 Arvutivõrgud 3.12.2012 Merilin Kutser AT07-b http://www.vallaste.ee/ Füüsiline kiht- OSI mudeli esimene ehk kõige alumine kiht. Siia kuuluvad riistvara ja selle
Arvutivõrgud - konspekt 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Uks kornponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine
algas juba 1979.a. Üldisemas plaanis kujutab OSI raammudel (1984) endast standardite ja protokollide kogumit, mille nõudmistest kõik võrguseadmete valmistajad firmad püüavad ja peavadki kinni pidama, et nende seadmed arvutivõrkudes mis tahes muude seadmetega koos oleksid võimelised ilma tõrgeteta funktsioneerima OSI kihid 1. füüsiline kiht 2. lülikiht(võrgukaart) 3. võrgukiht(IP-aadress) 4. transpordikiht 5. seansikiht 6. esituskiht 7. rakenduskiht Seadmete eristus IP-aadress - standardiga määratletud IP 32-bitine aadress, tavaliselt punkdidega eraldatud, identifitseerib üheselt võrgustiku sõlme (arvuti) Internetis Tänan tähelepanu eest!
c. Kihilist arhitektuuri raske muuta Küsimus 2 Mis väited kehtivad keskarvutiga (mainframe) arhitektuuri kohta Vali üks või enam: a. Iga süsteemi komponent tegeleb mitme ülesannetega b. Keeruline muuta ja parandada c. Kasutajad (terminalid) võtavad ühendust keskarvutiga d. Kõik protsessid ja andmed ühes arvutis Küsimus 3 Client - server architecture, distributed data & application kohta kehtivad järgmised väited Vali üks: a. Esitluskiht kliendiarvutis, Rakenduskiht kliendiarvutis, Andmed salvestatud andmebaasi serveris b. Esitluskiht kliendiarvutis, Rakenduskiht andmebaasi serveris, Andmed salvestatud andmebaasi serveris c. Esitluskiht kliendiarvutis, Rakenduskiht rakendusserveris, Andmed salvestatud andmebaasi serveris Küsimus 4 Mis lause kõige parem defineerib infosüsteemi arhitektuuri? Vali üks: a. Organisatsiooni struktuur, mis kirjeldab osakonnad, nende ülesannete jaotus ja seosed b
• Interneti rünnakute eest võib saada kuni 5 aastat vangistust • Küberturvalisus ehk IT süsteemida kaitse riist-ja tarkvara süsteemi osadel • Häkker – keegi, kes otsib süsteemi nõrkusi • White-box testing – häkkeril on süsteemist kõik teadmised • Black-box testing – süsteemi kohta eelnevat infot pole • Projektijuht vastutab, et turvatestid oleks läbitud • OSI mudel – 7. rakenduskiht, 6. esitluskiht, 5. seansikiht, 4. transpordikiht (TCP), 3. Võrgukiht (IP), 2. Kanalikiht (lülikiht), 1. füüsiline kiht. • OWASP – open web application security project e vabas kasutuses olevad veebiturvalisuse eest vastutavad asjad • ASVS – application security verification standard – rakenduse tasemel turva kontroll • DDOS – distributed denial of service attack – eesmärk on arvuti või võrk teha kasutajatele
Suudab vastu võtta ka haldamine. võimalikku teed pidi“ Paketi päises on alati saatja ja vastuvõtja graafika-, audio- ja videofaile. 3. Mitmekihiline arhitektuur failiedastussüsteemi näite aadressid mille järgi teevad võrgus oleva ruuterid otsuseid 19. DNS Domeeninimede süsteem – internetiteenus, mis tõlgib baasil. Rakenduskiht – transpordikiht – võrgukiht – millist marsruuti pidi konkreetset paketti kõige parem saata on. domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed transpordikiht – rakenduskiht. On organiseeritud 3 suhteliselt Virtuaalahelaga võrk e. Virtual Circuit Network. Enne andmete koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeled pidada kui sõltumatut kihti, mis kõik on iseseisvad, neid saab sõltumatult saatmist pannakse marsruut paika
tavalise telefoni puhul. · Signaalide edastamisel tekkivad moonutused: · · · · · · · · · Signaalide edastamisega kaasnevad mürad, signaal/müra suhe: · OSI mudel: · rakenduskiht OSI 7- kihilise mudeli kõige ülemine kiht. Rakenduskihi teenuseid kasutavad
Kus toimub kihtide OST kihtide läbimine vastupidises suunas ehk alumiselt kihilt kuni rakenduskihini. ● iga kiht käsitleb iga temast kõrgemal oleva kihi poolt saadud sõnumit andmeplokina, mis tuleb edasi sihtpunkti saata . ● Füüsiline side toimub võrreldes loogilisega erinevat rada mööda. Iga protokolli kiht vahetab sõnumeid vastava kaugsüsteemi kihiga selle kihi protokollireegleid järgides. ● Rakenduskiht vastutab reaalse päringu algatamise eest. Näiteks võib see olla veebipäring veebilehitsejast HTTP protokolliga või e-kirja saatmine SMTP protokolli kasutades. ● Esituskiht võtab vastu andmed rakenduse kihilt ja kontrollib, kas andmed on sobivas formaadis ning vajadusel konverteerib andmed. ● Transpordikiht haldab transpordifunktsioone nagu näiteks andmete ülekandmine ühendusega või ühenduseta protokolliga
arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel:
katkestamine. Katkenud seansside jätkamine. Tihti ei ole kasutusel ega vajalik. 6. Esituskiht - OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi. Andmete vormingu koosõlastamine ja teisendus. Arvude esitus. Kooditabelid. Enamasti realiseeritud koos rakenduskihiga. 7. Rakenduskiht - OSI 7-kihilise mudeli kõige ülemine kiht. Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektronpost, virtuaalterminal jt. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid. Konkreetse rakendusprogrammi andmed. Võrguteenused/protokollid(HYYP,FTP,SMTP, telnet)
37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseerimine 42. Turvaline elektronpost, PGP 43. E-kommerts, SSL, SET 44. Võrgukihi turtvalisus, Ipsec 45. Võrguhaldus, SNMP 46. ASN.1 47. Tulemüürid 48. Pidevad ja diskreetsed signaalid 49. Analoog- ja digitaalandmed 50. Mürad 51. Kodeerimine 52. Asünkroon- ja sünkroonedastus 1 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel:
Üks kiht ei pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama authorization rea. Kui seda ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuesti sisestamist mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. Rakenduskiht > transpordikiht > võrgukiht. Protokoll iga kord. pakett on vaja edasi saata. reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest. Saatja ja vastuvõtja samad Paljud veebilehed kasutavad küpsiseid. Sinna salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna
andmepakettide päisesse, kust süsteemi B kiht n selle informatsiooni jälle välja nopib. 3. OSI teenuse kvaliteet. Kvaliteedi parameetrid: performance related (käitumisega seotud) - kiirus ja usaldatavus; additional features (lisaomadused) - kaitstus ja prioriteedid. Ajalised parameetrid: establishment delay (requestist confirmini); establishment failure probability (vea tõenäosus, et ühendust ei saa luua kindla ajavahemiku jooksul) 4. OSI mudeli kihtide funktsioonid. 7.rakenduskiht (application) - rakendusprogrammile otse antavad teenused (telnet, ftp, mail); 6.esituskiht (presentation) - andmete esituskuju muutmine; 5.seansikiht (session) - nimede ja aadresside teisendused, pääsuõigused, sünkronisatsioon; 4.transpordikiht (transport) - transparentse ja usaldatava andmeliikluse tagamine ja vahendus; 3.võrgukiht (network) - sõnumite marsruutimine keerulistes võrkudes; 2.kanalikiht (datalink) - lihtne vigade parandamine ja edastus punktist punkti võrgu sees; 1
Adressaat kasutab saadud andmeid. 4. KIHID, TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI KIHTIDE Mitmekihiline arhitektuur võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks kiht ei pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. /// Rakenduskiht > transpordikiht > võrgukiht. /// Protokoll reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest. /// Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikult s.t. talle alumise kihi poolt temale osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. // Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile.
Adressaat – kasutab saadud andmeid. 4. KIHID, TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI KIHTIDE Mitmekihiline arhitektuur võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks kiht ei pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. /// Rakenduskiht > transpordikiht > võrgukiht. /// Protokoll – reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest. /// Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikult s.t. talle alumise kihi poolt temale osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. // Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht talle
Iga kiht suhtleb otseselt vaid naaberkihtidega ja madalamate kihtide kaudu ühenduspartneri sama kihiga. Iga kiht täidab ühte osa tervikust. OSI-projekt lõpetati 1996. aastal. Praegu kasutatakse seda mudelit õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtete tundma õppimiseks. 3 OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1)Rakenduskiht töötab vahendajana tarkvararakenduste ja võrguteenuste vahel. Sellel töötavad protokollid nagu HTTP, FTP, Telnet, SMTP, POP3, IMAP4, SNMP. Põhiülesandeks on juhtida üldist võrgu ligipääsu, andmevoogusid ja vigade parandamist. 2)Esitluskiht Määrab kindlaks andmevahetuse formaadi. Esitatakse andmed universaalsetes andmepakettides. Vastuvõtja poolel konverteeritakse andmed universaalsetest
· sihtkohas uuesti algseks sõnumiks "kokku kleebitakse" Paketid võivad olla erineva pikkusega · Iga pakett sisaldab: adressi- ja juhtinformatsiooni Interneti protokollistikus eristatakse nelja kihti (7) : · füüsiline kiht tegeleb füüsilise ühenduse loomise, käigushoidmisega, väljalülitamisega · võrgukiht tegeleb pakettide suunamisega läbi võrgu adressaadini · transpordikiht jagab portsudeks · rakenduskiht üksustevahelise koostöötingimuste rahuldamine Võrguga seoses kohtame mõisteid : 7 Modem - ühendab arvuti telefoniliiniga teisendab digiandmed telefonisignaaliks ja vastupidi Hub "jaotur" või ühenduskarp, kuhu ühenduvad kohtvõrgu arvutid ja ta lihtsalt suunab andmepaktette võrgu ühest osast teise.
konkreetsest rakendusest, kõik komponendid on iseseisvad ja neid saab asendada. Kihtidel ei ole vaja teada kuidas mingi teine kiht töötab, aga oluline on mis teenuseid pakub üks kiht teisele (alumine pakub teenuseid ülemisele [kui nilbe saab olla?]) Kihte on kokku kolm, kõige alumine on võrgukiht Failiedastus arhitektuur (lihtsustatud ver) 3 kihi mudel Failiedastus rakendus Rakenduskiht -failid & failiedastuskäsud Aplikat. protokoll (Pm reeglid kuidas pakette teha) Kommunikatsiooni moodul Transpordikiht Kommun. seotud sõnumid Transpordi protokoll Network Access Module Võrgukiht Kommun. võrk Võrgukihi protokoll 1. Tase: Failiga seotud tasemel toimingud 2. Tase: Kommunikatsiooniga seotud tegevused - faili tükeldamine, saatmiseks ettevalmistamine
ajastuse ja muud sellised reeglid. Igal kihil on enda protokoll ja igal kihil on enda riistvara ja tarkvara, mis implementeerib seda protokolli. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega tinglikult (kasutades alumise kihi teenuseid) ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab tulemuse madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise. 5. OSI mudel OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1)Rakenduskiht rakendusprogrammile antavad teenused 2)Esitluskiht Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetese rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi 3)Seansikiht Ühenduse loomine suhtlevate rakenduste vahel. Määratakse ära millisel kujul toimub info saatmine, sünkronisatsioon jms 4)Transpordikiht Usaldusväärse andmevahetuse garanteerimine. Tehakse rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määratakse ja kontrollitakse ka nende järjekorda
3. OSI teenuse kvaliteet. Kvaliteedi parameetrid: performance related (käitumisega seotud) - kiirus ja usaldatavus; additional features (lisaomadused) - kaitstus ja prioriteedid. Ajalised parameetrid: establishment delay (requestist confirmini); establishment failure probability (vea tõenäosus, et ühendust ei saa luua kindla ajavahemiku jooksul) 4. OSI mudeli kihtide funktsioonid. 7.rakenduskiht (application) - rakendusprogrammile otse antavad teenused (telnet, ftp, mail); 6.esituskiht (presentation) - andmete esituskuju muutmine; 5.seansikiht (session) - nimede ja aadresside teisendused, pääsuõigused, ünkronisatsioon; 4.transpordikiht (transport) - transparentse ja usaldatava andmeliikluse tagamine ja vahendus; 3.võrgukiht (network) - sõnumite marsruutimine keerulistes võrkudes; 2.kanalikiht (datalink) - lihtne vigade parandamine ja edastus punktist punkti võrgu sees; 1
Valguskaablite kasutamine ja hooldamine on vaskkaablitest oluliselt kallim. Valguskaabel koosneb tuhandest klaas- või plastikkiust, milles levivad informatsiooniga moduleeritud valguslained. Valguskaabli eelised võrreldes vaskkaabliga: · suurem ribalaius; · suurem häirekindlus; · väiksem kaal ja diameeter; · sobivad hästi info edastamiseks digitaalsel kujul. Seitsmekihiline avatud süsteemi mudel OSI-7 Kiht Nimetus Otstarve 7 Rakenduskiht Madalamate kihtide ohjamise ja rakendusprogrammide (application layer) võrgutöö kasutajaliides 6 Esituskiht, Koodide muundamine, andmevorming, andmeesitus, (presentation layer) andmetihendus 5 Seansikiht Sünkroniseerimine ja andmeside juhtimine (session layer) 4 Transpordikiht Andmevoo juhtimine: teatekomponentide tuvastamine,
tehnilised detailid *veakontroll ja parandus *multiplekser *ühendusega või ilma ühenduseta kanal 3. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli seansi-, esitus- ja rakendus Seansi kiht (Session Layer) võimaldab katkenud seanssi jätkata *lisatakse sünkroonpunktid Esituskiht (Presentation Layer) andmete ühtse vormingu kooskõlastamine ja teisendus: *arvude esitus *kooditabelid *pildi, heli ühtne vorming *krüpteerimine, pakkimine Rakenduskiht (Application Layer) rakendusprogrammide liides: *võrguteenused telnet, ftp, http, smtp jne 4. Interneti aadressid. IP aadressi klassid, spetsiaalaadressid ja reserveeritud aadressid. IP aadressid Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist
IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti sellisest paketist, mis on saadetud sisse nö omaalgatuslikult. Näiteks kui resolver esitab nimeserverile pärigu ja UDP lähteport on 2555 ning sihtport 53, siis vastuseks tulev pakett saabub tagasi porti 2555. Kuna kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, siis ei saa neid porte
*Standardid: - kui kõik tootjad neid jälgivad, siis erinevate firmade tooted saavad koos töötada. - Ebameeldiv külg – standardid on alati vananenud, sest tehnoloogia areneb alati edasi. - Organisatsioonid: ISO, ANSI, IEEE - Standardid võivad olla de facto või de jure. de facto – tekkinud kasutusest de jure – organisatsiooni poolt kehtestatud 5. OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1) Rakenduskiht – rakendusprogrammile antavad teenused 2) Esitluskiht – Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi 3) Sessioonikiht – Tegeleb andmevahetuse korraldamisega, ehk ühenduse loomine suhtlevate rakenduste vahel. Määratakse ära millisel kujul toimub info saatmine, sünkronisatsioon jms 4) Transpordikiht – Usaldusväärse andmevahetuse garanteerimine. Tehakse
kuni jõuab lõpuks sihtarvuti 50 OSI (Open Systems Interconnection) seitsmekihiline mudel valmis aastal 1984 ning on tänaseks maailma tun- tuim võrguarhitektuuri mudel. 51 Transmission Control Protocol / Internet Protocol 29 alamvõrku ja seal sihtarvutisse. Alamvõrkude vahel toimuva liikluse eest vastutavad mars- ruuterid. Iga arvuti peab teadma vähemalt ühe marsruuteri aadressi. rakenduskiht rakenduskiht application layer rakendus- tarkvara esituskiht esituskiht presentation layer seansikiht seansikiht session layer transpordikiht TCP transpordikiht transport layer
Esitluskiht tõlgib omavahel erinevaid esitlusviise (vormingute vahetamine) – kuidas kasutajale midagi edastatakse või kuidas arvutis kodeeritud on. (+krüpteering ja kompressioon). Iga kiht suhtleb teise arvuti sama kihiga. Kihtide liidesed on standartsed. TCP/IP mudel 2 TCP/IP mudel on praktiline mudel. Füüsiline ja kanalikiht on kokku pandud võrguliideseks ning sessiooni, esitlus- ja rakenduskiht on kokku pandud rakenduskihiks. 2. Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. 1 bait = 8 bitti (1 B = 8 b). Bitt on väiksem mõõtühik, kas 1 või 0. Ühte baiti mahub täpselt üks täht. Seega 1 baidiga saab teha 256 nö erinevat mustrit. Info: Ik = loga(1/Pk) a = 2 [bit] k = 1000, kbit = 1000 bit ki = 1024, kibit = 1024 bit 3. Signaali mõiste ja selle erinevad tüübid: audio, pilt, video, tekst, digitaalsed andmed
mõisted, vaid need on loogilised kokkulepped. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide Meil võib olla erinevate failide edastuse tarkvara, aga meil oleks vaja ühtset kommunikatsiooniteenust, mis võtaks standardsel kujul ühtede-nullide jada ette ja toimetaks selle teise punkti. Teenuse jaoks on aga ükskõik, mis sorti failidega on tegemist. Erinevad kihid jaotuvad: 1) failide edastuskiht (rakenduskiht) rakenduskihi protokoll, kus saatja ja vastuvõtja süsteemid saavad üksteisest aru, millega on tegemist. 2) kommunikatsiooniteenuse kiht (transpordikiht) transpordikihi protokoll, kus saatja transpordisüsteem ja vastuvõtja transpordisüsteem omavahel suhtlevad ja saavad aru, kas ainevahetus toimus ning kas see toimus korrektselt. 3) võrguteenuse kiht (füüsiline andmeedastus) tegeletakse marsruutimisega läbi erinevate võrkude ja läbi erinevate võrguseadmete ning
EENet kindlustab Interneti ühenduse ka Eesti Mereakadeemiale. Tänaseks on Eestis Interneti kasutajaid ligi 30% Eesti elanikkonnast. Viimasel ajal räägitakse et see arv on juba 50% elanikkonnast. 7.2. Kuidas töötab Internet? Rääkides arvutivõrgust kasutatakse nn. kihtide mõistet, st. arvutivõrgu funktsioonide jagamisest sõltumatutesse osadesse. Internetis on 4 kihti. Iga kiht täidab eri funktsioone. Andmete edastamisel on kihtide järje kord selline: - rakenduskiht, see tegeleb konkreetse rakendusega, näiteks failiedastus, E-post jne. - transpordikiht, mis jagab andmed pisemateks osadeks (andmepakettideks), millised saadetakse võrgukihile - võrgukiht saadab andmepaketi punktist A punkti B, st. transpordib andme- pakette suvaliste Interneti arvutite vahel - füüsiline kiht teeb ära bittide edastamise "musta tee", st. tegeleb elektriliste signaalidega.
annaabi.ee 
