Alumiinium
Alumiinium (Aluminium) on keemiline element järjenumbriga 13.
Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid. Tal on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga.
Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul.
Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning
tekib sool. Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest
vesinikku välja ja moodustades aluminaate. Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi
oksüdatsiooniaste +3. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid, mille valemit võib
avaldada üldkujul AlO * nHO . Kaaliumalumiiniummaarjat kasutatakse juba ammusest ajast
riide värvimisel.
Avastamise lugu:
1827 a sai välja paistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte
keegi ei olnud kunagi näinud. Veidi varem sai seda metalli Oersted. Algul eraldas Wöhler
metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenesta...
annaabi.ee 
