Öko ja keskkonnakaitse konspekt
kliima) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja
aineringeis toimuvaid muutusi (V. Sukatsov, 1940-ndatel a.-tel).
Biogeograafia on tihedalt seotud ka maastike uurimisega, kuna biogeotsönoosid on üks osa maastikust
(moodustavad maastiku tuuma).
Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused
ja inimtegevuse avaldused (näit. Pandivere kõrgustik).
Biogeograafilisel rajoneerimisel võetakse arvesse järgmisi näitajaid:
üldine liigiline koosseis;
endeemsete liikide arv;
teatud looma- või taimerühmade puudumine;'
iseloomulike (paikkonnale omaste) liikide esinemine.
Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja
on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Kultuurmaistus on
ö-d (nt
annaabi.ee 
