Alternatiivse energia kasutamise võimalused Eestis
Kuigi Eesti kuulub keskmise äravoolu poolest nii 1 km2 kohta (250 000 m3 aastas) kui ka
ühe elaniku kohta (8000 m3 aastas) suhteliselt veerikkasse piirkonda, raskendab
veevarude energeetilist kasutamist nende killustatus paljude väikeste ja suhteliselt
veevaeste jõgede (v.a Narva jõgi) vahel, samuti jõgede väike keskmine kalle tasase
pinnamoe tõttu. Seetõttu on Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik ning
puuduvad võimalused vähegi suuremate hüdroelektrijaamade rajami-seks. Siiski leidub
küllaldaselt vee energia kasutamiseks kõlbulikke koondatud langusega jõeosi.
Veejõu kasutamine on Eestis tuntud juba vähemalt 13. sajandist. Enne Teist Maailmasõda
oli veejõu osatähtsus Eesti üldises energiabilansis küllalt suur: hüdroelektrijaamade (HEJ)
koguvõimsus oli 9343 kW ja nende toodang 28770 MWh moodustas 28,6% elektrijaamade
kogutoodangust. Viidi läbi ulatuslikke uuringuid hüdroenergeetiliste ressursside