· "Jäljed" (1963) · "Me olime kaheksateistkümneaastased" (ka "Me olime 18-aastased"; 1965) · "Keskpäevane praam" (1967) · "Hullumeelsus" (1968) · "Tuuline rand" (1971) · "Maaletulek" (1972) · "Punane viiul" (1974) · "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) · "Metskannikesed" (1980) · "Nipernaadi" (1983) · "Saja aasta pärast mais" (1986) · "Regina" (1990) · "Suflöör" (1993) Näitlejana · "Ühe küla mehed" (Raim; 1961) · "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (Pajuviidik; 1966) · "Kevade" (Lible; 1969) · "Varastati Vana Toomas" (Vana Toomas; 1970) · "Tavatu lugu" (kogenud uurija; 1973) · "Indrek" (Voitinski; 1975) · "Suvi" (Lible; 1976) · "Sügis" (Lible; 1990) · "Vana mees tahab koju" (Toomas Simmo; 1990) · "Õnne 13" (Johannes teleseriaalis 14 hooaega) · "Lepatriinude jõulud" (2001; hääl) Kaljo Kiisal on abielust Zinaidaga tütar Riina
· "Jäljed" (1963) · "Me olime kaheksateistkümneaastased" (ka "Me olime 18-aastased"; 1965) · "Keskpäevane praam" (1967) · "Hullumeelsus" (1968) · "Tuuline rand" (1971) · "Maaletulek" (1972) · "Punane viiul" (1974) · "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) · "Metskannikesed" (1980) · "Nipernaadi" (1983) · "Saja aasta pärast mais" (1986) · "Regina" (1990) · "Suflöör" (1993) Näitlejana: · "Ühe küla mehed" (Raim; 1961) · "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (Pajuviidik; 1966) · "Kevade" (Lible; 1969) · "Varastati Vana Toomas" (Vana Toomas; 1970) · "Tavatu lugu" (kogenud uurija; 1973) · "Indrek" (Voitinski; 1975) · "Suvi" (Lible; 1976) · "Tants aurukatla ümber" (1987) · "Sügis" (Lible; 1990) · "Vana mees tahab koju" (Toomas Simmo; 1990) · "Õnne 13" (Johannes teleseriaalis 14 hooaega) · "Lepatriinude jõulud" (2001) Filmiarvustusi:
Laagri Kool EGIPTUS Referaat Raim-Janar Toms 7.s Laagri 2014 Sisukord Sisukord…………………………………………………………………………2 Sissejuhatus……………………………………………………………………..3 Egiptuse kunst…………………………………………………………………..4 Kokkuvõte………………………………………………………………………7
Patendi nimi: patendi number. Väljastamise kuupäev. 23 Min, M., Kink, A., Parve, T. (2002). A rate adaptive pacemaker: Eesti patent EP1169084. 5.1.3. Piiratud leviga allikad Aruanded ja dokumendid Eesti Mobiiltelefon AS. (2003). Majandusaasta aruanne. Äriregister. Õppematerjalid Turunduse alused: harjutusvihik. (1995). /Koost. A.Vihalem. Tallinn: TTÜ Kirjastus. Dissertatsioonid ja lõputööd Raim, J. (2006). The PPP Deviations between Estonia and Non-Transitional Countries. Tallinn: TUT Press. Avaldamata intervjuu Intervjueeritava nimi. (Aasta). Pealkiri. Intervjueerija. Meetod. Koht, kuupäev. Intervjuu säilitamise koht. Milder, M. (2002). Juhtimisstiil. K. Kase intervjuu. Helisalvestis. Tallinn, 12. jaanuar. EBS. Avaldatud intervjuu jaoks lisatakse avaldamise andmed. Remmel, C. (1996). Muutused organisatsioonides. M. Vadi intervjuu. Saku, 12. veebruar. – Vadi, M
Patendi nimi: patendi number. Väljastamise kuupäev. 23 Min, M., Kink, A., Parve, T. (2002). A rate adaptive pacemaker: Eesti patent EP1169084. 5.1.3. Piiratud leviga allikad Aruanded ja dokumendid Eesti Mobiiltelefon AS. (2003). Majandusaasta aruanne. Äriregister. Õppematerjalid Turunduse alused: harjutusvihik. (1995). /Koost. A.Vihalem. Tallinn: TTÜ Kirjastus. Dissertatsioonid ja lõputööd Raim, J. (2006). The PPP Deviations between Estonia and Non-Transitional Countries. Tallinn: TUT Press. Avaldamata intervjuu Intervjueeritava nimi. (Aasta). Pealkiri. Intervjueerija. Meetod. Koht, kuupäev. Intervjuu säilitamise koht. Milder, M. (2002). Juhtimisstiil. K. Kase intervjuu. Helisalvestis. Tallinn, 12. jaanuar. EBS. Avaldatud intervjuu jaoks lisatakse avaldamise andmed. Remmel, C. (1996). Muutused organisatsioonides. M. Vadi intervjuu. Saku, 12. veebruar
Eesti liitumisel Euroopa Liiduga 12 500 kroonini, liidust välja jäädes 10 700 kroonini. Ühinemisel Euroopa Liiduga on aastatel 2005-2010 Eesti keskmine SKP reaalkasv 5,6 protsenti aastas ning reaalpalk kasvab 5,9 protsenti aastas. Mitteliitumisel hinnatakse samal perioodil nii SKP kui reaalpalga keskmiseks aastaseks kasvuks 4,1 protsenti. Küsitlusele vastasid: Alari Purju (Tallinna Tehnikaülikool), Jaanus Raim (Tallinna Tehnikaülikool), Jüri Sepp (Tartu Ülikool), Ivar Raig (Audentese Ülikool), Hardo Pajula (Eesti Kõrgem Kommertskool), Erik Terk (Eesti Tuleviku-uuringute Instituut), Andres Lauba (Statistikaamet), Andrus Säälik (Rahandusministeerium), Marje Josing (Eesti Konjunktuuriinstituut), Tanel Ross (Eesti Pank), Kalev Kukk (Eesti Pank), Anne Karik-Uustalu (Sampo Pank), Maris Lauri (Hansapank), Toomas
Tal oli tõepoolest oma unistustenaine: ilus, sale, tark, naiselik, meelas, seksapiilne, kes tunnustab ja imetleb oma mehe annet. Ometi ei takistanud arvatava ideaali olemasolu teda suvalistesse suhetesse astumast," ütleb kirjaniku tütar ühes intervjuus. "Isa kolmas abielu Aavega oli tema kõige abielulisem abielu. Aave oli boheemlaslike eluviisidega koloriitne inimene, väga ilus ja atraktiivne naine, üdini kunstiinimene." Raim, nagu teda igal pool kutsuti, oli oma päikesenaise leidnud, aga paraku väärib kooselu lõpp 1989. aastal õudusromaani. Katrin Kaugveri jutu järgi olid nad kahekesi peolt tulnud ja Raimondil oli juba protees alt ära keeratud, kui Aave õhkõrn kleit (vist Raimondi kingitus) tuba soojendanud reflektorist tuld võttis. Raimond ei saanud midagi teha. "Eks isa oli elus kõiksugu asju näinud, aga see oli temalegi liig."
määraks VÕS §94 vastav intressimäär ja vastavalt Euroopa Keskpanga poolt kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juuli, millele lisandub ? % aastas. 23 27.08.2012 Kui tööandja ei maksa õigel ajal palka... Mida teha, kui tööandja maksab töötasu tihti nädalapäevad hiljem, kui on töölepingus kokkulepitud palgapäev? Vastab Egon Raim, tööinspektor-jurist, Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon: Tööandjal on kohustus töölepingus kokkulepitud palgapäeval töötajale töötasu maksta. Töötajal on õigus nõuda töötasu maksmisega viivitamise eest viivitusintressi 8% aastas ülekandmisele kuuluvalt summalt, vastavalt võlaõigusseaduses § 94 ja § 113 sätestatule. Näiteks kui jagada 8% päevade arvuga aastas (365), siis saame 0,02% viivitusintressi päevas ülekandmisele kuuluvalt summalt.
6. Varesejalad halb käekiri. 7. Pea nagu varesepesa juuksed sassis. 8. Varesekarva rüü tumehallid riided. q K. Ribenis Varesele valu, harakale haigus, musta linnule muu tõbi! Kivi külge, kännu külge, roisu külge, roika külge! Härgadega tulgu, hobustega mingu, vinn-vänn, väravast välja, hilbates hiire poole, karates kaariku poole, joostes hiiriku poole, vilistades Viljandi poole ja iga nelja tuule poole! Varesest lastekirjanduse kogumikes: 1. Vares ja traktor, Raim Farhadi, Karl-Hanto Selmet, lk. 137. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Vares ja kuu, Kalju Kangur, lk. 181. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 3. Varese vigurid, Helgi Muller, lk. 181. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 4. Varesed ja krants, Mild Kivikild, lk. 178. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 5. Vares, Rein Saluri. Linnud. Tallinn: Eesti Raamat 1981 6. Varese hädaldus, Karl Eduard Sööt. Äiu, lahke lapsukene. Tallinn: Eesti Raamat 1969 7
annaabi.ee 
