August Gailit
kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor
ja dramaturg, hoolitses repertuaari eest. Gailit oli alates aastast 1932 abielus
operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili.
Kõige jubedam mälestus oli tallinna pommitamine 9. märts 1944. Aastal 1944
põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Oli väga kibestunud kodumaalt lahkumise
tõttu. Hävitas kõik pooleliolevad teosed. Oma hauakivile lasi raijuda Tallinna poleva
pildi ja lause "Üks leegitsev süda üle rahutu vee..". Lause koosnes kahe raamatu
pealkirjadest.
Alustas novellistina, debuteeris 1910, kui oli 19. Avaldas esimese novelli "Kui päike
läheb looja".
Suur ekspressiivsus, püüd erakordsuse poole, eksootilised piirkonnad, tegelased on
sageli poolfantastilised, näitab inimeste loomalikke instinkte. Naised jõulised ja
suured, mehed äbarikud ja väikesed.Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on
annaabi.ee 
