Eesti metsade raiemaht ja seda mõjutavad tegurid
raiumisele läheneb riik metsale kinnistupõhiselt, ignoreerides sellega metsa kui elusüsteemi
terviklikku olemust ja sellest tulenevaid riske; c) metsaseaduse eelnõu välistab
püsimetsanduse võimalikkuse ja propageerib kõige keskkonnavaenulikuma raieviisi - lageraie
kasutamist.; d) uus seadus ei paku tõhusat lahendust Eesti metsade kõige väärtuslikumate
osade nn vääriselupaikade kaitsele erametsades.
2007. aasta raiemaht oli raiedokumentide põhjal 6,9 miljonit m³, millest 72% raiuti
lageraietega (4 998 634 m³), 15% harvendusraietega (1 027 622 m³), 5% sanitaarraietega (339
813 m³), 2% turberaietega (162 596 m³), 2% valgustusraietega (162 115 m³), 0,1%
valikraietega (3703 m³) ja 3% (206 244 m³) muude raietega. Raiete kogumahust raiuti 35,9%
riigimetsas, 63,5% erametsas ja 0,6% muul metsamaal. Võrreldes 2006. aastaga kasvas raiete
kogumaht 17%.