"rahvusuhkust" - 1 õppematerjal

Seltsiliikumine eestlaste seisukohast 18. ja 19 sajandil

1869. aastal. Korraldamisel võeti eelkõige eeskuju baltisakslastest, sest see tõstis rahva eneseteadvust ja rahvuslikku vaimu. Üldlaulupeost võttis osa 46 koori ligi 800 lauljaga. 1870. aasta oli seltsiliikumise kõrgaeg. Laulu- ja karskusseltsidele lisaks loodi sel aastal ka põllumeeste-, tuletõrje-, spordi-, kindlustus-, ja käsitööliste seltse. Sinna võisid kuuluda ainult mehed. Seltside eesmärgiks oli rahvast harida, kultuurielu edendada, kuuluda ühtsesse kommuuni, rahvusuhkust tunnustada ja levitada, kaitsta kõigi võrdseid huve, keelt, kultuuri uurida, arendada ja majandust tugevdada. Veel seltse: laevaselts Linda, Eesti Kirjameeste Selts.  1. laulupidu 2. õpetatud eesti selts 3. Veski Kõrtsi Karskusselts