suusatamine. Lapimaal oli suusatamine mõeldud lihtsamaks ja kiiremaks edasiliikumis viisiks, siis taheti üksteisest mõõtu võtta, et kes on kiirem. Sellepärast ongi suusatamine nii populaarne Põhjamaades ja seal ollakse ka väga edukad. Paljudel riikidel on omad spordialad, milles nad on edukad, seetõttu on need muutunud ka populaarseks. Näiteks Indoneesias, Hiinas ja Malaisias on sulgpall põhimõtteliselt nende rahvusspordiala. Indoneesia on oma kahekümne viiest olümpiamedalist kaheksateist saanud sulgpallis. Olümpiamängud on mõeldud selleks, et erinevad kultuurid saaksid kokku ja võtaksid üksteisest mõõtu. Kahjuks kasutatakse keelatud aineid, et saavutada edu teiste ees. Doping on spordi ja eelkõige olümpiamängude mainet alla viinud. Õnneks võideldakse selle vastu tõsiselt ja on tehtud karmid karistused. Allar Levandi on
nagu Kanton, mille rääkimise piirkond on põhiliselt Hong-Kongis ja selle ümber. Kuid Wu on keel mida räägitakse põhiliselt Shanghais linnas mis on Hiina üks kiiremini arenev piirkond, mis on tekkinud viimase 20'e aasta jooksul. * Indias räägitakse rohkem keeli kui Euroopas kokku, kuid sealne teine emakeel on inglise keel. Indiat võib koos võtta veel Pakistani ja Bangladeshiga, aga nad keegi ei taha (eriti Pakistan ja India) omavahel samastuda kuigi kriket on nende kõigi rahvusspordiala ning nad söövad kätega. Indias elab üle miljardi inimese ja ta on täiesti demokraatlik riik, kuid India erinevad piirkonnad on täiesti lõhestunud. * Quebec üks Kanada provints kus räägitakse prantsuse keelt ning nad on sellisel piiril, et peaaegu iseseisvuvad, kuid praktikas on nad isegi sarnased hoopis jänkidega, mitte kanadalastega. * Afrikaani kultuur Lõuna-Aafrika Vabariik ja Namiibia rangelt valged inimesed, kes
aastate teisel poolel Eesti enda 1950. aastate lõpul õnnestus hakata välja spordijuhtide initsiatiivil perspektiivituks alaks andma selliseid eesti kultuuri ja rahvusteadvuse ja suretati sisuliselt välja. Osalt korvas seda jaoks vajalikke ajakirju, nagu ““Loomingu” kaotust korvpalli asumine tähtsaima Raamatukogu” (1957),“Keel ja Kirjandus” ning rahvusspordiala kohale. Tartu (hiljem Tallinna) “Eesti Loodus” (mõlemad 1958; viimane Tartus). “Kalev” püsis kogu Nõukogude aja NSVL Uue aja künnisel sai Tartu teisegi olulise kõrgliigas, alustades ja lõpetades meistritiitliga väljaande: asutati ajakiri “Akadeemia” (1989). (1949 ja 1991).
annaabi.ee 
