saj II pool), romantism (19. Saj). 20. Sajandi ja tänapäeva muusikale on iseloomulik stiilide rohkus ja mitmekesisus. Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla muusikavooluga, vaid kasutanud oma loomingus erinevaid stiilivõtteid või loobunud neis üldse, luues isikupärase kordumatu helikeele. 20. Saj I poolel eristusid selgemini 4 muusikastiili: hilisromantism, imperssionism , eksperssionism ja neoklassitsism. Romantismi muusikatraditsioon andis tõuke ka rahvusromantismiliste koolkondade sünniks. Näiteks kuulsamad rahvusromantikud on olnud Soome helilooja Jean Sibelius ja Norra helilooja Edvard Grieg. Rahvusromantism levis 20. Sajandil paljudes Euroopa maades, kaasaarvatud Eestis. 20. Saj keskel jõudis muusikasse avangardism, mis tõi kaasa täiesti uudsed heliloomingutehnikad. Selle järgnes 1960. Aastatel minimalism. II maailmasõja järgsete muusika kuni tänaseni nimetatakse nüüdismuusikaks
teistpoolsust, müstikat, üksindust ja surma. Maalimisviis polnud oluline, tähtis oli süzee, sellepärast tööd väga erinevates stiilides. 1. Akadeemiline - Moreau, Böcklin, ,,Roosi ja Risti" salongi liikmed 2. Juugend+postimpressionism: Redon, Puvis de Chavannes, Toorop, Gustav Klimt, Hodler, Munch 3. Prerefealiitide sarnane inglismaal 4. Põhjamaades rahvusromantismiliste ideedega: Gallen-Kallela Venemaal ,,Mir Iskusstvo" Vrubel, Roerich; Leedus Ciurlionis. JUUGEND 20.sajandi esimene veerand Eelkäijad: Juugenlikke jooni oli Toulouse-Lautec'i töödes, Morris Oli viimane peaagu kõiki kunstiliike haarav stiil Nimi 1896.a Münchenis ilmuma hakanud ajakirja järgi ,,jugend" , kus sellist kujundusstiili kasutati Iseloomulik: 1. Dekoratiivsus 2
annaabi.ee 
