1. Bangladesh 2. Bhutan 3. India 4. Maldiivid 5. Nepal 6. Pakistan 7. Sri Lanka ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Aasiasse: · Afganistan · Bangladesh · Bhutan · India · Iraan · Maldiivid · Nepal · Pakistan · Sri Lanka *Afganistan* Afganistani islamiriik Riigikord: vabariik Pealinn: Kabul Pindala: 652 225 km2 Rahvaarv: 25 800 000 Rahvastiku tihedus: 40 inimest/km2 Riigikeel: pustu keel, dari keel Rahvuspüha: 18. august (iseseisvuspäev, 1919) Linnaelanikke: 20 % Keskmine eluiga: 45 aastat Kirjaoskamatus: 42% Rahvastiku kogutoodang: 750 $ elaniku kohta *Bangladesh* Bangladeshi Vabariik Riigikord: vabariik Pealinn: Dhaka Pindala: 147 570 km2 Rahvaarv: 127 117
4. juuni Eesti lipu päev 14. juuni leinapäev 2. november hingedepäev novembrikuu teine pühapäev isadepäev 16. november taassünnipäev § 31. Üleriigiline lein Vabariigi Valitsus võib välja kuulutada üleriigilise leina Leinapäeval, 14. juunil, ei korraldata leinaga kokkusobimatuid avalikke üritusi § 4. Pühade ja tähtpäevade arvestamine Käesolevas seaduses nimetatud pühad ja tähtpäevad arvestatakse Gregoriuse ehk uue kalendri järgi Rahvuspüha suhtes kohaldatakse teistes õigusaktides riigipühade ja riiklike pühade kohta sätestatut § 5. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustus 1998. aasta 23. veebruaril ü Vastu võetud 08.02.1994 §1 Riigipüha Riigipühad ja puhkepäevad: Ø 1. jaanuar uusaasta Ø 24. veebruar iseseisvuspäev Ø suur reede Ø ülestõusmispühade 1. püha Ø 1. mai, hõlmav nädal, kevadpüha Ø
kõigile riigi- ja rahvuspühadele eelnevat tööpäeva d. ainult neljale pühale eelnevat tööpäeva Õige Võidupühale eelnevat tööpäeva lühendatakse: Valige üks: a. ei lühendata kunagi b. ei lühendata, kui on vahetustega töö c. 3 tunni võrra Õige d. 2 tunni võrra Jaanipäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse: Valige üks: a. 2 tunni võrra b. ei lühendata kunagi Õige c. ei lühendata, kui on vahetustega töö d. 3 tunni võrra Milline neist pühadest on rahvuspüha, millele eelnevat tööpäeva lühendatakse?Valige üks: a. Iseseisvuspüha Õige b. Taasiseseisvumispäev c. Võidupüha d. Taassünnipäev Kas tööandja peab lühendama töötaja kuu tööajanormi, kui graafikujärgselt on töötajal vaba päev riigipühale eelneval päeval? Valige üks: a. Ei, sest pole vahet, millal inimene tööl on - norm on norm. b. Jah ikka, sest seadus kohustab lühendama c. Jah ikka, sest muidu koheldaks seda töötajat ebavõrdselt d
K T p Pooep : : 1, 3 (Rahvuspüha): 24 (Riigipea): : (Riigikord) : : : 45 227 2 1450,2 681,6 : ; 768,6 : , , 50,5% , 20% , 9,2% ( 1521), 6,1% 1000 o : 318 (Euroopa suurlinnad Tallinna läheduses) 85 310 350 375 600 1050 1210 1395 . , . , , 11
ARVESTUSTÖÖ NR. 3 Suur Prantsuse revolutsioon 1. Milles seisnes vana korra kriis? (2p.) 2. Vaata pilti ja vasta küsimustele. (3p.) a) Missugust sündmust kujutatakse pildil? b) Miks on 14. juuli prantslaste rahvuspüha? 3. Selgita mõisted. (7p.) · trikoloor · kommuun · rahvuskaart · giljotiin · rojalistid · reform · generaalstaadid 4. Täida tabel. (4p.) Revolutsiooni positiivsed tagajärjed Revolutsiooni negatiivsed tagajärjed
Asukoht: Atlandi ookean Pindala: 103 000 km² Jääliustike pindala: 12 000 km² Laavakõrbete pindala: 11 000 km² Järved: 3000 km² Liivapinnas, kõnnumaa: 4000 km² Rahvastik: 278 717 elanikku Keskmine eluiga: naistel 76, meestel 70 Pealinn: Reykjavik (u 108 351 elanikku) Haldusjaotus: 124 kohalikku omavalitsust (sellest 30 linna) Rahvuspüha iseseisvuspäev 17. juuni (1944) Riigikeel: islandi keel Religioon: valdavalt luterlased (89,4%) Rahaühik: Islandi kroon Põllumaj %SKPst: 10% Tööstuse % SKPst: 22% Teeninduse %: 68% Linnastumine: 92% Hekla vulkaan Pisike osa Vatnajökullist Strokkur Kuumaveeallikas Gulflossi juga Samblaga kaetud laavaväli Kliima Majandus Põllumajandus Rahvastik Reykjavik
Riigipühad (ja vabad päevad) Eestis: · Uusaasta 1. jaanuar. Eelnev tööpäev (vanaaastaõhtu) on 3 tunni võrra lühendatud tööpäev. · Iseseisvuspäev 24. veebruaril, rahvuspüha. Eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. · Suur Reede liikuv püha, reedene päev, kevadel. · Ülestõusmispüha liikuv püha kevadel, pühapäev. Munadepühad ehk lihavõtted · Kevadpüha 1. mai. Volbriöö tähistused eelneval õhtul. · Nelipühad liikuv püha kevadel, 7 nädalat pärast lihavõtteid. · Võidupüha 23. juunil. Samal ajal peetakse jaanilaupäeva. Eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud.
e juhtslaidi teksti laadide Teine redigeerimiseks tase tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Üldinfo Pealinn: Rabat Rahvaarv:30 182 000 (2006) Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Maroko dirham ( MAD ) Iseseisvus: 1956.a. Peamine usund: islam 99% , muud 1% Kirjaoskus: 52% Rahvuspüha: 30.juuli Tavad ja kombed Oluline tava Marokos on kauplemine. Islami tõttu on alkohol saadaval vähestes kohtades. Samuti on üksikuna reisivad naisterahvad vaadeldavad, kui kergesti kättesaadavad, seetõttu ei ole üksikutel naistel eriti mugav islamiriikides ringi liikuda. Toit Maroko toit on väga maitsev.Kuulsaim Maroko roog on kushkush. Traditsiooniline jook on berberi viski ehk siis münditee. Kohvi on prantsuse
Elu Svaasimaal Enamus rahvast elavad väikestes külades Mehed on mitmenaise pidajad Elatuvad põlluharimisest Külades puudub elekter ja veevärk Kliima ja maastik Asub lähistroopilises kliimavöötmes Sajab suvel ning kuivaperiood on talvel Veekogud moodustavad pindalast 0,9% Leidub nii savanne, mägesid kui ka vihmametsi Kokkuvõtteks Rahvaarv: 1,1 miljonit Pindala: 17 364 km² Pealinn: Mbabane Peamised keeled: svaasi, inglise Rahaühik: lilangeni Kirjaoskus: 82% Rahvuspüha: 6. september Kasutatud kirjandus http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1527601 http://tarmotamming.blogspot.com/ http://en.wikipedia.org/wiki/Swaziland K. Kiljunen, A ja O taskuteatmik: riigid ja lipud
Tühi kassa, Uued võlad õukonna ülespidamiseks, suur rahaline abi USA-le inglismaa vastu sõdimiseks 5.V.1789 Generaalstaadid kokku olukora arutamiseks>3 seisus muudustab Rahvuskogu reformimeene Asutav Kogu 9.7.1789 12.juulil 1789 algab pariisis rahvaülestõus 13.juulil moodustati Pariisi Rahvuskaart kodanike kaitseks kuninga sõjaväe vastu 14.juulil 1789 vallutas pariisi rahvas Bastille kindlusvangla, tappis selle komandadni ja lammutas hiljem vangla täiega. See päev on Prantsusmaa rahvuspüha Muutused Prantsusmaal: Valiti munitsipaliteedid sh Pariisi Kommuun Keelustati feodaalkord Võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 1791 võeti vastu põhiseadus ja valiti Seadusandlik kogu Suuremaid muutusi ja kuningavõimu kaotamist soovivad poliitikud koondusid Jakobiinide klubisse, mida juhtis jurist M. Robespierre Revolutsioonisõjad: Aadlikud põgenesid revolutsiooni eest välismaale> taotlesid abi ,,pööbli omavoli" vastu
PUHKUSETASU Kuu Kalendripäevi Pühasid kuus Brutopalk märts 29 kuus 0 5 398,00 aprill 31 1 14 753,00 mai 30 1 14 179,00 juuni 31 2 6 722,00 juuli 30 0 12 114,00 august 31 0 12 668,00 KOKKU 182 4 65 834,00 Haiguspäevi 0 Arvestatud päevi 178 PÄEVATASU 369,85 Puhkus algab 09.08.2010 Puhkuse kestus 7 päeva Pühasid puhkuse ajal 0 päeva Puhkus lõpeb ...
....................................3 3. Poliitika...............................................................3 4. Ajalugu...............................................................4 4.1 Esimesed norralased 4.2 Viikingite aeg( umbes 800-1050) 5. Geograafia............................................................5 6. Majandus.............................................................6 7. Kultuur................................................................7 7.1 Tuntud norralase 7.2 Rahvuspüha 7.3 Keeled 2 1. Üldinfo Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on
" Gandhi pärand · Gandhi parandas tulemusrikkalt ka kastitute · Samuti nõudis ta loomade olukorda. ohverdamise keelamist rituaalide käigus. · Ta nimetas kastituid "Jumala rahvaks", · Ta on ametlikult austatud kui haridzaanideks, ja viis neid India rahva isa, tema templitesse ja muudesse sünnipäev 2. oktoober on Indias rahvuspüha ja terves kohtadesse, kuhu neil varem maailmas kui oli keelatud minna. rahvusvaheline vägivalla vastane päev. Hinduistlik-dzainistlik ahimsa põhimõte · vägivalda vältides peab järjekindlalt pürgima õiglaste eesmärkide poole · eneseohverdus tõe nimel Hindude rahvajuht · Gandhi tegi fundamentaalse otsuse vabastada India Suurbritannia ülemvõimu alt · 1915
Maa kesk-lõunaosas elavad indiaanlased maputed; põhjaosa kõrbepiirkonnas ja selle lähistel aga aimarad ja mõned teised väiksemad indiaanirahvad. Vaikses ookeanis asuval Rapa Nui-l ehk Lihavõttesaarel elavad aga polüneesia rahvaste hulka kuuluvad rapanuid. Kokku on põliselanikke ca 800 tuhat ehk ca 4,6% Tsiili rahvastikust. 1999. aastal loodi kultuuripärandi päev Chaili kultuuripärandi austamiseks ja mälestuseks. See on ametlik rahvuspüha, mida tähistatakse igal aastal mais. Muusikatraditsioonid Tsiili muusika on enamasti inspireeritud mitte jumalatest vaid loodusest ja seda esitatakse tavaliselt traditsiooniliste pillidega nagu cultrun, cascahuillad,trutruca ja trompe. Instrumendid Tsiilis kasutatakse väga palju erinevai instrumente. Mõned neist on akordeon, harf, trumm, bandurria ja kitarr. On ka väga omapäraseid instrumente nagu looma lõualuu(la cacharaina), ja ümber randme kinnitatud
umbusaldust. Oletatavasti nende kahtlustuste tõttu lasi üks fanaatiline hindunoormees Gandhi 1948 a. maha. Mahatma Gandhi ei uskunud vägivalda ega teistele kahju tegemisse. Ta vandus, et ta räägib alati tõtt ja kutsus ka kõiki teise üles sama tegema. Ta ise elas tagasihoidlikult ja oli taimetoitlane, ta paastus tihti. Ta kandis pea alati traditsioonilist India riietust dhotit. Ta on ametlikult austatud kui India rahva isa, ta sünnipäev 2 Oktoober on Indias rahvuspüha ja terves Maailmas kui rahvusvaheline vägivalla vastane päev.
32. ¼ koormusega töötavale töötajale ette nähtud põhipuhus tööaasta eest on 28lp 33. Aprill 2009 on 21tp 34. Dets 09 on 21 tp 35. Juuni 09 tööajanorm on 157 h 36. dets 09 tööajanorm on 162h 37. Dets 09 on 3h võrra lühendatud tp 23 ja 31 detsember 38. Tööpäeva lühendatakse 3h võrra enne 23 juunit 39. Millises kuus 09a on kõige rohkem lisapuhkepäevi riigipühade näol? detsember 40. 24.02 iseseisvuspäev, EV aastapäev on rahvuspüha 41. mais on riigipühad ja vabad päevad 01.mai ja 31.mai 42. Töötaja asus tööle 15 veebr ja jäi puhkusele 25 juuni. Millised kuud on puhkusetasu arvestamiseks? mai, aprill, märts, veebr. 43. Töötaja asus tööle 1 juunil ja jäi puhkusele 25 juulil. Kuidas arvutada puhkusetasu? Päevatasu arvut. aluseks on eelneva kuu so juuni palk. 44. Lähetus, täiendõpe- 6kuu töötasu/6kuu tp 45. jaan 30kp, veebr 27, märts 31, aprill 28, mai 29, juuni 28 46
erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet töökohas või koolitusasutuses. Vabahariduslik koolitus • Vabahariduslik koolitus on suunatud inimese loovuse, annete ja sotsiaalsete oskuste tõstmisele. Õpe toimub kursuste, õpiringi või muus õppijatele sobivas vormis Seadused; tööleping; puhkuse seadus; akadeemiline puhkus • Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Töölepingu l on kindlad nõuded. • Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. • Töölepingut saab sõlmida, muuta või lõpetad ainult poolte kokkuleppel. • Mõlemal poolel nii tööandjal kui ka töövõtjal on kohustuse, millest peab kinni pidama. • § 15. Töötaja kohustused • § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest • § 43. Tööaeg • § 44. Ületunnitöö • Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5- kordset töötasu. • § 45. Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine • § 59
Riigi omakeelne nimi: Kongeriket Norge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Tema Majesteet Norra Kuningas Harald V Valitsusjuht: peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 155 km² Rahvaarv: 4 644 457 miljonit (juuli 2008 seisuga) Rahvastiku tihedus: 12,1 (inimest km² kohta) Pealinn: Oslo Keel: Norra Bokmål ja Norra Nynorsk; (mõnedes piirkondades on ametlikuks riigikeeleks ka saami keel) Riigikirik: Norra evangeelne luterlik kirik Kurss: Norra kroon (NOK); 1 kroon = 100 ööri Rahvuspüha: 17.mai (põhiseaduse vastuvõtmise päev aastal 1814) Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani Iseseisvus: 7. juuni 1905 Joonis 1. Norra lipp Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/flags/no-flag.html Joonis 2. Norra kaart Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/no.html Riigi arengutase Inimarenguindeks (IAI) 0,968 (OECD riik)
Rahvuspüha, mis on puhkepäev: · 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev Riigipühad ja puhkepäevad aastal 2014 on: · 1. jaanuar uusaasta · 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 18. aprill suur reede · 20. aprill ülestõusmispühade 1. püha · 1. mai kevadpüha · 8. juuni nelipühade 1. püha · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20. august taasiseseisvumispäev · 24. detsember jõululaupäev · 25. detsember esimene jõulupüha · 26. detsember teine jõulupüha. Riiklikud tähtpäevad aastal 2014 · 6. jaanuar kolmekuningapäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 14. märts emakeelepäev · 11. mai, maikuu teine pühapäev emadepäev (2015. aastal 10. mai) · 4. juuni Eesti lipu päev · 14. juuni leinapäev · 23. august kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev · 14. september, septembrikuu teine püha...
Töötaja ei saa tööd teha piiratud ajavahemikul, st tegemist ei ole pikaajalise või püsiva takistusega (nt on perekonnas tekkinud ootamatu hädaolukord, mis muudab töötaja kohaloleku vajalikuks). Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. 6. Rahvus- ja riigipühad: puhkeaja kasutamise kord, töötaja tööle rakendamise võimalused, pühadel töötamise kompenseerimine Rahvuspüha ja riigipühad on puhkepäevad! Pühade ja tähtpäevade seaduse järgi kohaldatakse rahvuspüha suhtes teistes õigusaktides riigipühade kohta sätestatut. Rahvuspühal tehtav töö tuleb seega hüvitada sarnaselt riigipühal tehtava tööga. Riigipühal tehtud töö eest tuleb tööandjal maksta 2-kordset töötasu. 2-kordselt tuleb hüvitada need töötunnid, mis langevad rahvus- või riigipühale. Pooled võivad kokku leppida pühal töötamise hüvitamise vaba aja andmisega.
Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus /Bundesregierung/. Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler. 4 RAHVASTIK Rahvaarv: 82 476 000 Rahvastiku tihedus: 230 elanikku /km² Riigikeel: saksa keel Rahvuspüha: 3.oktoober (Saksamaa ühtsuse päev) Rahvastik: sakslased 92%, türklased (2%), muud (6%) Linnaelanikke: 88 % Saksamaa on rahvastikult Euroopa suurim riik (kui mitte arvestada Venemaad). Rahvastik paikneb riigis ebaühtlaselt, kõige tihedam on see Ruhri linnastus ning Reini jõe orus ja Ida- Saksamaal. Saksamaal elab rohkem kui 5 miljonit võõrtöölist, siia on neid meelitanud kõrge palk ja muud sotsiaalkindlustuse eelised.
o Kasvutingimused: Võimalikult päikseline. Muld pigem pisut aluseline. Ei sobi vesine kasvukoht ja õhuvaene kinnine pinnas. Kasvab pea kõikjal Euroopas. o Suurus: 1,5- 10 m kõrge o Eluiga: kuni 100 aastat o Tüvi ja lehed: Lehed on teravatipulised, tumerohelised ülalpool, allpool heledamad ja võivad olla pikkusega kuni 8 cm. Tüvi on pruunikashalli koorega. o Õitsemise aeg: aprill-mai o Õied: valged, roosad o Jaapanis kirsside õitsemisaja algus töövaba rahvuspüha. o Väidetavalt kasutasid ravimiseks kirssi juba Hippokrates ja Avicenna o Toimib aspiriiniga samaväärselt võitluses põletikuliste protsessidega. 10 kirssi= 1 aspiriinitablett Iluõunapuu o Sordid: Dolgo, Raudatie Omena, Professor August Vaga, Red Splendor, Royalty, Golden Hornet, Royal Beauty, Lõhislehine iluõunapuu, Liset, Red Sentinel, Rudolph, Profusion o Kasvutingimused: Eelistavad kasvada valgusküllases kasvukohas. Pinnas lubjarikas ja vett hästi läbilaskev.
kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Kokkuvõte Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta *Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a) *Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2 *Riigikeel: Hispaania *Rahaühik: Euro, varem oli peseeta (1 peseeta = 100 céntimo) *Rahvuspüha: 12. oktoober (Ameerika avastamine Kolumbuse poolt, 1492) *Religioon: katoliiklased 96%), muud - muhameedlased, luterlased jne (4%) *Linnaelanikke: 76,5% *Keskmine eluiga: 77 aastat *Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Kasutatud kirjandus http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://www.vm.ee/est/kat_211/1296.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania2.htm http://www.miksike
Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km² Regioon: 10 provintsi (Eestis maakonnad) Suuremad linnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi, Liege, Namur Seos EL ga: asutaja riik 1957 aastal SÜMBOOLIKA Lipp: Must kollane punane, võrdsed vertikaalsed triibud (23.01.1831, tegemist on kunagise Brabanti hertsogiriigi värvidega ) Vapp: järgmisel slaidil Hümn: Brabanconne Rahvusloom: lõvi Rahvuslind: tuuletallaja Rahvuslill: kukemagun Iseseisvuspäev: 4.10.1830 Rahvuspüha: 21. juuli (päev, mil belglaste kuningas Leopold I andis ustavusvande riigi põhiseadusele Põhiseadus: 21.07.1831 PILDID SÜMBOOLIKAST k to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Belgia lipp Kukemagun Belgia Vapp Lõvi
täiendava vaba aja andmisega. Alaealisel on reeglina töötamine ööajal keelatud. Erandid on lubatud juhul, kui alaealine teeb kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all kell 20.00 24.00. Enne koolipäeva algust koolikohustuslik alaealine töötada ei tohi. Riigipühad on määratletud pühade ja tähtpäevade seadusega, mille kohaselt Eesti ainuke rahvuspüha on 24. veebruar iseseisvuspäev Eesti Vabariigi aastapäev, ning 11 riigipüha on: jaanuar uusaasta; suur reede; ülestõusmispühade 1. püha; mai kevadpüha; nelipühade 1. püha; 23. juuni võidupüha; 24. juuni jaanipäev; 20. august taasiseseisvumispäev; 24. detsember jõululaupäev; 25. detsember esimene jõulupüha; 26. detsember teine jõulupüha.
kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Kokkuvõte Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta *Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a) *Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2 *Riigikeel: Hispaania *Rahaühik: Euro, varem oli peseeta (1 peseeta = 100 céntimo) *Rahvuspüha: 12. oktoober (Ameerika avastamine Kolumbuse poolt, 1492) *Religioon: katoliiklased 96%), muud - muhameedlased, luterlased jne (4%) *Linnaelanikke: 76,5% *Keskmine eluiga: 77 aastat *Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Kasutatud kirjandus http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://www.vm.ee/est/kat_211/1296.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania2.htm http://www.miksike
täiendava vaba aja andmisega. Alaealisel on reeglina töötamine ööajal keelatud. Erandid on lubatud juhul, kui alaealine teeb kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all kell 20.00 24.00. Enne koolipäeva algust koolikohustuslik alaealine töötada ei tohi. Riigipühad on määratletud pühade ja tähtpäevade seadusega, mille kohaselt Eesti ainuke rahvuspüha on 24. veebruar iseseisvuspäev Eesti Vabariigi aastapäev, ning 11 riigipüha on: jaanuar uusaasta; suur reede; ülestõusmispühade 1. püha; mai kevadpüha; nelipühade 1. püha; 23. juuni võidupüha; 24. juuni jaanipäev; 20. august taasiseseisvumispäev; 24. detsember jõululaupäev; 25. detsember esimene jõulupüha; 26. detsember teine jõulupüha.
moodustasid Asutava Kogu. Asutava Kogu. Selle ülesanne oli koostada põhiseadus, mis pidi olema uue riigikorra aluseks. Koos asutava kogu moodustamisega kasvas kogu riigis poliitiline aktiivsus. Ühiskondlikele pingetele andsid hoogu 1787 ja 1788 aasta ikaldused. Peagi moodustati rahvuskaart, mis vallutas 14. juulil 1789. aastal Bastille'i kindluse. See kindlus oli prantsuse kuningavõimu sümbol ja 14. juulist sai hiljem Prantsusmaa rahvuspüha. Selle, 14. juuli, sündmusega algaski revolutsioon. Monarhiavastased ideed hakkasid levima üle Prantsusmaa ning kuningat sunniti kinnitama Asutava Kogu õigust anda välja seadusi ja lasta kodanikukaitsel tegutseda. Kaotati seisuslikud eesõigused ning talupojad vabastati teotööst. Vähe sellest, et seisuslikud eesõigused kaotati, hävitati varsti ka aadliseisus. See võrdsustas ühiskonda veelgi. Asutav Kogu võttis vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", mis
RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Pariis (2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 mln Rahvastiku tihedus : 113 inimest/ km² (01.01.2009.a.) Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6 mai 2007.a) Peaminister : François Fillon Rahvuspühad: · 1. jaanuar (uusaasta) · 1. mai (1. mai püha) · 8. mai (1945. aasta võidu püha) · 14. juuli (rahvuspüha, Bastille vallutamise aastapäev) · 15. august (Neitsi Maarja ülestõusmise püha) · 1. november (pühakute päev) · 11. november (vaherahu päev) · 25. detsember (Jõulupüha) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn: "Marseljees" Allons enfants de la Patrie... Rahaühik: euro (); 1 = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 , alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. Rahvuslik koosseis: 92% prantslasi,
1. Prantsusmaa üldandmed 2. Geograafiline asend 3. Prantsusmaa loodus 4. Majandus 5. Suuremad linnad 6. Turism 7. Huvitavaid fakte 8. Pilte Prantsusmaa ehitistest 9. Kasutatud kirjandus Prantsusmaa üldandmed Pealinn: Pariis ( 2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 miljonit Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6. mai 2007.a.) Peaminister: François Fillon Rahvuspüha: 14. juuli, Bastille vallutamise aastapäev (1789) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn : "Marseljees" Allons enfants de la Patrie... Rahaühik : euro (); 1 = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 Alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. Rahvuslik koosseis : 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi, 1% britte ja 2% muid rahvus
tööpäevade arvuga nädalas. (6) Keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga. § 4. Keskmise töötasu arvutamine puhkusetasu maksmisel ja kasutamata põhipuhkuse hüvitamisel (1) Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi. (2) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral «Töölepingu seaduse» § 19 alusel. (3) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel
Toora - Viie Moosese raamatu koondnimetus (vrd pentateuh). Judaismi kanoonilise kirjavara alusteos, usuõpetuse pärimuslikuse seaduse lähtealus. Sünagoog - tähendab kogunemisruumi ja onvjudaistide pühakoda. 'Sünagoog' on kreeka sõna, mis tähendab kogunemiskohta. Sünagoog on koguduse elu keskus. Rabi - on juudi õpetaja üldnimetus. Sõna tuleb heebrea keelest rabbi. Rabi on kirjatundja, kest tundis Toorat. On autoriteet õiguse küsimustes. Hanukka - Juudi rahvuspüha hanuka meenutab Jeruusalemma templi puhastamist ja taaspühitsemist pärast seda, kui kreeklaste võimu vastu suunatud Makabeide ülestõusu tulemusel paganlike jumalate kujud templist välja visati. Ümberlõikamine - on eesnaha täielik või osaline eemaldamine usulistel või meditsiinilistel kaalutlustel. Ümberlõikamine ei ole ainult juutide komme. Selline komme on kõikidel moslemitel, filipiinlastel, paljudel aafrika suguharudel, Austraalia aborigeenidel ja ameeriklastel.
....................... 11 3 Üldandmed India Vabariik Riigikord: vabariik President: Pratibha Patil Pealinn: New Delhi Pindala: 3 287 365 km2 Rahvaarv: 1 000 848 000 (1999) Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeeled: kaks põhikeelt on hindi ning inglise keel, lisaks nendele on veel 17 riigikeelt: telugu, bengali, marathi, tamili, urdu, gudzarati, kannada, malajalami, oria, pandzabi, assami, kasmiiri, konkani, manipuri, nepali, sanskriti, sindhi Rahaühik: India ruupia (INR) Rahvuspüha: 26. jaanuar (vabariigi päev) Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased , eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80,3 %), muhamedlased (11 %, neist sunniite 8,2 % ja siite 2,8%), katoliiklased (2,4 %), sikhid (11 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muud (4%) Riigihümniks: on Jana-Gana-Mana Maakoodiks: 91 Linnaelanikke: 26,8 % Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 % Kirjaoskamatus: 47,9 % 4 Tööpuudus: 10,4 %
KANADA Referaat Kanada. Kanada on riik Põhja-Ameerikas. Kanada lipp. Kanada riigipea on Elizabeth II . Kanada kogu pindala on 9 984 670 km² . Rahvaarv (2007) 33 025 900 Rahvastiku tihedus 3,3 in/km² Iseseisvus 1. juuli 1867. Rahaühik CAD (Kanada dollar- 100 senti) Kanada pealinn on Ottawa. Pindala: 2 778,64 km² Elanikke: 859 700 (2005) Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril 1857. aastal. Riigikeeled: Inglise ja prantsuse Rahvuspüha: 1. juuli - Kanada päev (1867) Riigikord: Föderatiivne riik Haldusjaotus: 10 provintsi ja 2 territooriumi Asend. Kanada, mis on maailmas suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas. Kanada piirneb põhjast Põhja-Jäämerega, lõunast USA-ga, idast Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänest Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdest Baffini lahega. Pinnamood. Pinnamoe järgi saab Kanadat jaotada 6-ks osaks. Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks.
Põhiandmed: Nepali Kuningriik Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Katmandu Pindala: 147 181 km² Rahvaarv: 17 133 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 165 inimest/km² Riigikeel: nepali keel Rahvuspüha: 29. detsember (kuninga sünnipäev) Linnaelanikke: 13,7% Keskmine eluiga: 57 aastat Kirjaoskamatus: 72,5% Riigihümn: Ras Triya Gaan Iseseisvus 25. september 1768 Üldine sissejuhatus: Nepal on riik LõunaAasias, mis piirneb kirdest Hiina Rahvavabariigi Tiibeti autonoomse piirkonnaga ning kagust, edelast ja loodest Indiaga. See on üks vaesemaid maid. Nepalis kaks peamist usku on hinduism ja budism. Riigi pikkus on
Tallinnast otseteed Reykjavikki on 2 400 km. Islandi pindala on 103 000 km2, seega üle 2 korra Eesti pindalast suurem. Islandi pealinn on Reykjavik. Island oli iseseisev riik alates 900. - 1262. a, seejärel langes ta Norra alluvusse ja hiljem koos Norraga Taani võimu alla. Aastal 1904 saavutati autonoomia. 1918. aastal järgnes sellele omariiklus, kuid Taani kuningavõim jäi siiski veel kehtima. 17. juunil 1944. aastal kuulutati välja iseseisvus ja valiti esimene president. Rahvuspüha tähistatakse 17. juunil. Island asustati 870. aastal. Suurem osa ümberasujaist tulid Norra läänerannikult. Islandi rahva sünniajalugu tuntakse üsna täpselt, kuna aastatel 1100 ja 1200 kirjutatud kirjad on asustamisest, seadlusandlusest ja elust maal tuhat aastat tagasi. Tänapäeva Island on vabariik. Rahvasaadikute institutsiooni nimeks on Althingi (Alingi) ja see koosneb 63 rahvasaadikust. Islandi president on Ólafur Ragnar Grimsson. Ta valiti ametisse 1996. aastal ja uuesti 2000
(6) Keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga. K. Rebane PALGAKORRALDUS (Juhtimisraamatupidamise osa) 2010/2011 2 praktikum § 4. Keskmise töötasu arvutamine puhkusetasu maksmisel ja kasutamata põhipuhkuse hüvitamisel (1) Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi. (2) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral «Töölepingu seaduse» § 19 alusel. (4) Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu puhkuse kalendripäevade arvuga.
4.2 Sõltumata Lepingu punktis 4.1 sätestatust, määratleb Juhatuse liige oma ametiülesannete täitmise aja (tööaja) ning puhkeaja üldjuhul iseseisvalt, pidades silmas oma ametiülesannete õigeaegse ja korrektse täitmise vajadust ning arvestades Ühingu juhtorganite liikmete, osanike ja töötajate huve. Juhatuse liikme puhkepäevadeks on laupäevad, pühapäevad, rahvuspüha ja riigipühad, kui Ühingu vajadused ei nõua neil päevadel ametiülesannete viivitamatut täitmist. 4.3 Juhatuse liige täidab tavaliselt oma ülesandeid Ühingu asukohas. Vajaduse korral täidab Juhatuse liige oma ülesandeid eemal Ühingu asukohast, sealhulgas välisriikides. 5. Tasu ja hüvitised 5.1 Juhatuse liikme tasu suurus (edaspidi: Tasu) on vastavalt Ühingu osanike [otsuse
(5) Koolituskulude hüvitamise kokkulepe, mis on sõlmitud alaealisega või tööandja seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks, on tühine. 17. Põhipuhkus, selle andmise üldised põhimõtted. Töötajal on õigus saada puhkust käesolevas jaos ettenähtud korras - puhkust antakse töötaja tööpäeval ning põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Kui kalendriaastas on ajavahemikke, mida ei arvestata töötatud aja hulka, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga. 18. Puhkuse ajakava.
7. Mida tähendab töötasu alammäär? Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta 8. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on? Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva. Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. 9. Millal aegub põhipuhkus? Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Põhipuhkuse nõue aegub
Aastail 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et ümber Aafrika on võimalik Indiasse jõuda. Ameerika avastamine esimesena purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma 1492. Cristoph Kolumbus. 3. augustil 1492 väljus Palose sadamast kolm laeva ,,Pinta", ,,Santa Maria" ja ,,Nina". Sama aasta 12. oktoobril heitis Kolumbus ankrusse Bahama saarestikus, mille nimetas San Salvadoriks. See päev on nüüd kõikide Ladina-Ameerika riikide rahvuspüha. Esimesel reisil avastas Kolumbus Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teisel Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. Kolmandal Venezuela rannikul. Portugallsed taipasid ohtu, mis nende kaubandushuvidele Kolumbuse avastustest tuleb. Paavst Aleksander 6 Borgia vahedusel sõlmiti 1494. Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele 1497. asus Vasco da Gama, kes jõudis 1498
Have a Dream" (,,Mul on üks unistus") Washingtonis ja et ta oli mustanahaliste vaimne juht teel vabadusse. Kuid peale referaadi koostamist olen rahul ning palju teadlikum, kui raske teekond see ikkagi oli. 3 Martin Luther King Teda peetakse üheks suurimaks USA vaimulike ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juhiks. 1986.aastal tähistati USA-s esmakordselt uut rahvuspüha- Martin Luther Kingi päeva, mis ajastati tema sünnipäevaga- 15.jaanuar 1929. Enne seda oli taoline au langenud osaks ainult George Washingtonile. 1964. aastal määrati Kingile Nobeli rahupreemia. Sissejuhatavas kõnes märkis Nobeli preemia Norra komitee esindaja Gunnar Jan: ,, Kuigi Martin Luther King ei tegele rahvusvaheliste küsimustega, teenib tema võitlus rahu eesmärke... Läänemaailmas oli ta esimene, kes näitan, et võitluse all ei pea tingimata silmas pidama vägivalda."
suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda 4. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on? Millal aegub põhipuhkus? Millised on üldised põhimõtted puhkusetasu maksmisel. põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva. Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus
Kui suri Karl Suure poeg Ludwig I Vaga, kes oli keiser 814840), jagati keisririik 843 Verduni lepinguga viimase kolme poja vahel. Pärast lühikest taasühendatust aastatel 884887 ei olnud keisririigi lääneosa (tulevase Prantsusmaa kuningriigi) valitsejatel enam keisririiki. (1) ÜLDINE INFO RIIGI KOHTA Pealinn: Pariis Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 60,186 mln Riigikord: vabariik Riigipea: F. Hollande Peaminister: Jean-Marc Ayrault Rahvuspüha: 14. juuli, Bastille vallutamise aastapäev (1789) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn: "Marseljees" Rahaühik: franc fran?ais; 1 FRF=2, 38... EEK; 1 FRF= 0,15245 euro Alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. SKT: 2.108 Trilljonit USD SKT elaniku kohta: 33 678 USD Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen: .fr ROK-I kood: FRA Telefonikood: 33 Juhtlause: Vabadus, võrdsus, vendlus (2) GEOGRAAFILINE ASEND
Üksmeele Partei (9), Isamaale ja Vabadusele/LRSL (7), poliitiliste organisatsioonide ühendus Inimõiguste Eest Ühtses Lätis (6), Rahvapartei (20), Läti Sotsialistlik Partei (5) ja sõltumatud saadikud. President: Vaira Vie-Freiberga. President valitakse ametisse neljaks aastaks, Praegune president V. Vie-Freiberga on valitud ametisse kahel korral -1999.a. ja 2003.a. Valitsusjuht: Aigars Kalvitis (Rahvapartei) Välisminister: Artis Pabriks (Rahvapartei) Rahvuspüha: Iseseisvuspäev, 18. november Pindala: 64,589 tuh. km2 Elanikkond: Läti Läti rahvaarv 2005.a. juulis oli ca. 2 299 600 inimest, neist linnarahvastik 72% ja maarahvastik 28%. Rahvuslik koostis 58,5% lätlasi (1.362.666), 29% venelasi, ülejäänud 12,5% moodustavad ligikaudu neljakümne Lätis elava väikerahvuse esindajad. Geograafiline jaotus: Läti jaguneb 26 rajooniks, 486 vallaks. Linnade arv 70.
arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga. § 4. Keskmise töötasu arvutamine kalendripäevatasu maksmisel (1) Keskmist kalendripäevatasu arvutatakse eelkõige tööandja makstava haigushüvitise ja kalendripäevapõhiste puhkusetasude maksmisel. (2) Keskmise töötasu arvutamisel põhipuhkusetasu ja ,,Avaliku teenistuse seaduses" sätestatud lisapuhkuse tasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi. (3) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral ,,Töölepingu seaduse" § 19 alusel. (4) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel
pikendatud põhipuhkus 35 kp (§56,57) tööleping võib lõppeda tähtaja kuni 56 kp haridus- ja teadustöötajatel vastavalt ametikohale saabumisel, poolte kokkuleppel või Põhipuhkuse hulka ei kuulu: rahvuspüha ja riigipühad seoses töötaja surmaga alates 01.07.2009 puhkust arvutatakse kalendriaasta eest (varem tööaasta) ühe poole soovil töölepingu lõpetamine = nõudeõigus puhkusele tekib pärast 6-kuulist töölepingu ülesütlemine
Rahvastikutihedus km2 kohta: 12,1 Pealinn: Oslo Keel: Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP (2005): 1 906 miljardit NOK (3 812 miljardit EEK) SKP (elaniku kohta): 412 000 NOK (824 000 EEK) Kurss: Norra krooni (NOK) 1 kroon = 100 ööri Rahvuspüha: 17. mai (Põhiseaduse vastuvõtmise päev) Rahvastiku kasv (2005): 0,7 Keskmine oodatav eluiga: naised: 82,5 aastat mehed: 77,7 aastat Keskmine eeldatav eluiga on Norras 78,7 aastat (2001). Rahvas paistab üldiselt silma väga hea tervise poolest; ka väikelaste suremus on erakordselt madal. Kirjaoskus on praktiliselt 100%- line, peaaegu kogu elanikkond on omandanud keskhariduse. Äärmist vaesust ei kohta Norras
vastuvõtte, mis toimuvad 17.00-19.00. Üsna formaalne. Külalisi võib kutsida tel teel. 9) High-tee (tee-õhtusöök) märksa eelmises rangem ja asendab õhtusööki. Kirjalikud kutsed. Riietumine range. Pakutkse alkoholi. 10) Solaleivapidu 11) Aiapidu kulalised tel teel. Peo peremees ja perenaine. 12) Õhtusöök - tavaliselt pärast 21.00 13) Ärilõunad ja õhtusöögid Ärilõunad 13 ja 15.00 vahel, õhtusöögid 19.00-20.00. Arve saab tasuja. Riiklikud ja kristlikud pühad Rahvuspüha, mis on puhkepäev: 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev Riigipüha ja puhkepäev Eesti lipupäevad 1. jaanuar - uusaasta; 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute suur reede; mälestuspäev; ülestõusmispühade 1. püha; 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev; 1. mai - kevadpüha; 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi
Lisatasud ja preemiad, mida makstakse päevatasu arvutamisel aluseks võetavast ajavahemikust pikema aja eest, võetakse arvesse võrdeliselt selle osaga, mis langeb päevatasu arvutamisel aluseks võetavasse ajavahemikku. § 3. Päevatasu arvutamine. 1) Päevatasu arvutamisel liidetakse §2 lõikes 1 või 2 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade ( mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga, saades sel viisil ühe kalendripäeva keskmise päevatasu. Kui töö- või teenistussuhe nimetatud ajavahemikul peatatud, vähendatakse ajavahemiku pikkust nende päevade võrra, mille eest töötajale palka ei arvestatud, sealhulgas peatumise aja sisse jäänud puhkepäevade võrra. Päevade arvu ei vähendata töölt omavoliliselt puudutud või töölt kõrvaldatud päevade võrra, kui töölt kõrvaldamine oli seaduslik. § 4
annaabi.ee 
