Jüri Vilms
Mitmesugustele takistustele vaatamata lõpetas Vilms ülikooli normaalajaga ja asus 1911 Tallinnas
tööle vandeadvokaadi abina. Peagi avas ta oma kontori.
Ta toimetas (1912-13) "Päevalehe" õigusteaduslikku lisa. Eestimaa Rahvahariduse Seltsis oli ta
esimees, "Estonia" seltsis eestseisuse liige, mitmes ühistegelikus asutuses juhatuse liige. JV oli
Tallinna Eesti Haritlaste Klubi asutajaid ja kandvamaid jõude.
I maailmasõja ajal süüvis JV rahvusprobleemidesse. "Noor-Eesti" ajakirjas "Vaba Sõna" nõudis ta
eestlastele poliitilist autonoomiat. JV koostas "Eesti autonoomia eelkavatsuse", milles projekteeris
Eestile Vene riigi koosseisus autonoomse Soomega sarnased õigused. Kui lätlased asutasid 1915
oma rahvusväeosad Vene sõjaväe koosseisus, siis kerkis see küsimus üles ka Eestis. JV oli
rahvusväeosade loomise vastu, leides, et tõenäoliselt paiskab Vene väejuhatus "tuhnaad" kõige
verisematesse lahingutesse