Ameeriklased ei vaevugi teisi keeli õppima, meie aga saame põhikoolis oma emakeelele kaks keelt lisaks. Oleme väike riik, hoiame kokku, üritame oma kultuuri säilitada ja saame selles maailmas ideaalselt hakkama. Kui oskaksime hinnata seda, mis meil on, oskaksime olla sallivamad võõramaalaste vastu ja hoiaksime kokku, nimetaksin meid ideaalseks rahvaks. Ma ei kurda, sest keegi meist pole ideaalne. Me kõik peaksime leppima sellega, millised me oleme. Oleme truud oma rahvuslillele, -linnule ja -toidule. Laulame uhkusega oma hümni ega karda tunnistada, et meie olemegi need eestlased väikesest armsast Eestist.
Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. Kehapikkus on 1922 cm. Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega, kõhupool on valge (mõnel alamliigil ka punakas). Iseloomulikuks tunnuseks on roostepunane laup ja kurgualune.Suitsupääsukest võib segi ajada roostepääsukesega. Viimasel on küll silmatorkav valge päranipuala, samuti on nende häälitsemine erinev. 6 7 Rahvuskala Eesti rahvuskala on valitud sarnaselt Eesti rahvuslillele, rahvuslinnule ja Eesti rahvuskivile. Eesti rahvuskala on 2007. aastast räim. Läänemeres Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim. elav räim on oma sugulasest atlandi heeringast väiksem, kuid suguküpseks saab varem. Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räimepopulatsiooni: Liivi lahe räim. Rahvuskivi Eesti rahvuskivi on paekivi. Seda nimetatakse erinevate nimedega, nt paas ja lubjakivi. Paasi kasutatakse ehituses. Võib kohata rannikutel.
häälitsemine erinev.(http://et.wikipedia.org/wiki/Suitsup%C3%A4%C3%A4suke ) 4.3. Rahvuskivi Eesti rahvuskivi on paekivi. Seda nimetatakse erinevate nimedega, nt paas ja lubjakivi. Paasi kasutatakse ehituses. Võib kohata rannikutel. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Paas ) . (http://1.bp.blogspot.com/_oZqXeO6- 3y8/SRriuOgcGSI/AAAAAAAAAXo/y5AhwBLazXg/s200/seda_teist+188.jpg ) 4.4. Rahvuskala Eesti rahvuskala on valitud sarnaselt Eesti rahvuslillele, rahvuslinnule ja Eesti rahvuskivile. Eesti rahvuskala on 2007. aastast räim. Läänemeres Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim. elav räim on oma sugulasest atlandi heeringast väiksem, kuid suguküpseks saab varem. Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räimepopulatsiooni: Liivi lahe räim.(http://et.wikipedia.org/wiki/R %C3%A4im) 8 ( http://www.oselfish.ee/public/files/large/E_raim_yld.jpg ) 5. RIIGIHÜMN
annaabi.ee 
