Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
senise vaimukultuuri loomingu kandvam ja püsivam osa ongi nii kujunenud: keel,
rahvaluule, rahvalaul, rahva rakendusteadus (põllumajanduse alal) ja -kunst. Neid
stiliseerides ja moderniseerides hoiame neid kultuuritraditsioonidena rahva seas
ja nendele ehitab võimelise eliidi looming kõrgemaid tippe. Seda ehitamist ei saa
muidugi mõelda mingis kinda-kirja või rahvaluule värsimõõdu edasikandmises,
vaid rahvast võrsunud ja rahvas kajastuvat eestlase vaimu vaba algupärast loo-
mingut. Rahvuskunst on see, mis suudab panna meie inimese — tänase või
homse — südamed liikuma. Nii on meie kirjanduses, kus jäädavad suurteosed või
parimad leheküljed on loodud nimelt maa-ainestikul, maalt kaasa toodud
kunstniku hingega („Tõde ja Õigus” I). Kirjaniku ülesanne rahvusliku ideoloogia
loomisel on meie rahvusliku iseloomu, hingeelu avastamine,— ja tervemal kujul
leiab ta seda maalt.
Rahvusliku kultuuri sisu ja allikate selgitamine, selle edasiarendamine kõrgemale