Mis on kirjandus?
Keele ja kirja järgi
Kirjandus kui tekst on alati fikseeritud mingis kirjas. Sõltuvalt sellest, millist kirja on
kasutatud, liigitatakse kirjandus foneetilisi või piktograafilisi märke kasutavaks kirjanduseks,
pildilist materjali kasutavaks kirjanduseks (pildiraamatud, piltromaanid jmt) ning muid kirju
(noodikiri, sõlmkiri vms) kasutavaks kirjanduseks.
Kuivõrd igasugune kirjandus on alati kirjutatud mingi rahva või kultuuri kasutatavas keeles,
siis selle põhjal liigitatakse kirjandusi rahvuskirjandusteks: eesti kirjandus, saksa kirjandus
jne. Kirjutaja rahvus ja keel ei pruugi alati kokku langeda. Sellisel puhul eristatakse omaette
rahvus- või keelegruppide kirjandust: näiteks soome rootsikeelset kirjandust, ameerika
hispaaniakeelset kirjandust jne.
Ühest keelest teise tõlkimisel moodustub tõlkekirjandus, mis üldreeglina saab selle
rahva/keele kirjanduse osaks, millesse teos on tõlgitud.
Funktsionaalselt
Kirjanduse funktsiooni järgi liigitatakse kirjandust mitmeti