Maailma keeled
saj
(nimed Henriku Liivimaa kroonikas jms), esimene tekst leidub 16. saj.
algusest pärinevas Kullamaa vakuraamatus, esimene säilinud eestikeelne
trükis on 1535. a ilmunud Wanradti-Koelli katekismus. Muistset
keelekuju on säilinud regivärsilistes rahvalauludes. Kirjakeel kujunes
17. sajandil, kui võeti ka kasutusele saksapärane nn vana kirjaviis. Veel
19. saj. oli keskmurdele toetuva põhjaeesti kirjakeelega kõrvuti
tarvitusel Tartu murdel rajanev lõunaeesti kirjakeel. Rahvuskirjakeelele
pandi alus 19. saj II poolel, kui siirduti nn uuele kirjaviisile. Tänapäeva
eesti kirjakeel põhineb põhjaeesti keskmurdel, mille grammatikat on
kirjakeele tarbeks süsteemipärastatud ja laenatud on ka teiste murrete
grammatikatest. Murdeid kasutavad oma teostes sageli kirjanikud,
näiteks Mats Traat. Esimese eestikeelse grammatika avaldas 1637 H.
Stahl.
Eesti keelemehi: Paul Ariste, Andrus Saareste, Julius Mägiste, Johannes
Aavik, Johannes Voldemar Veski jt.
annaabi.ee 
