Island
kuni 3° C, sademeid valdavalt üle 1000mm, mäenõlvul üle 2000 mm aastas. Saare
siseosas on kliima karmim. Jõgesid on tihedasti, nad on lühikesed ja veerohked ning
tekitavad platoolt laskudes kõrgeid jugasid. Enamiku saart katab tundra, metsa on
väga vähe või ei ole üldse, laiguti leidub ka niite. Peamised maismaaloomad on
polaarrebane ja siseosa platoodel elutsev põhjapõder. Suurimad loodusrikkused on
vee ja soojusenergia ning rannikuvete kalarohkus.
Rahvatulult ja elektrienergiatoodangult kuulub Island kindlalt ühtede Euroopa
arenenuimate riikide hulka. Majandus põhineb kalandusel. Kalasaagilt ühe inimese
kohta on Island maailmas esimesel kohal. Varem moodustas rohkem kui poole
kalasaagist heeringas, kuid tänapäeval püütakse ka moivat, turska, meriahvenat ja
kiltturska. Vähesel määral kütitakse ka vaalu.
Üle 95% Islandil tarbivast elektrienergiast saadakse hüdroelektrijaamadest.