REGILAUL
regilaulu ei kammitse ajastukroonika. Teabekesksed lood, nagu aja-ja isikuloolised
muistendid või pajatused, pidid seevastu varasemaid teadmisi, kogemusi ja kujutelmi siduma
konkreetsete kaasaegsete faktidega.
Regilaulud kuulusid niisuguste sündmuste juurde, mis oma korduvuses saavutasid
igavikulisuse mõõtme, teabekesksed pärimusliigid olid aga suunatud ajalooliste tõsiasjade
meelespidamisele.Regilaule ei ole saanud saatuslikuks rahvastikukatastroofid, saatuslikuks sai
hoopis talurahva elustiili muutus 19. sajandil.
Regilaulutraditsiooni püsimiseks ei olnud vaja palju laulikuid. Tähtis oli see, et laulikul ja
laulul oli palju kuulajaid, oli neid, kes just seda laulutraditsiooni vajasid.
1500.aasta eelse eesti keele ainukese mõeldava säilinud näiduna tuleb arvesse küll 19. ja 20.
sajandil dokumenteeritud eesti regivärsiline rahvalaul, mille värsimõõt ja muu vormisund on
võinud säilitada varasema perioodi keelendeid.