1905. aasta revolutsioon PÕHJUSED: Demokraatlike vabaduste puudumine, 1900-1903. aasta majanduskriis, maa puudus, venestamine, riigi valistuse passiivsus reformide ettevalmistamisel. ILMINGUD: majanduslikud vormid asendusid poliitilistega, sagenesid kokkupõrked politseiga, korraldati palju miitinguid, koosolekuid. NÕUDMISED: Eesti-keele kasutusala laiendamine omavalitsuse-kooli-, kiriku- ja maareformis, Eesti alade ühtseks ühendamine rahvuskubermangus, baltisakslaste eesõiguste piiramine, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist talurahvale, maksude tasumistest loobumine, valitsuste korralduste boikoteerimine, seniste omavalitsuste laiali saatmist, revolutsiooniliste komiteede loomist, sõjaväe ja politsei asendamist rahvamiilitsaga. jne. TULEMUSED: Paljude inimeste hukkumine/ riigist välja saatmine, Hoonete/Äride rüüstamine, Tekkisid uued poliitilised liikumised, Poliitiline ja majanduslik elu halvenes...
laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Kõikidest kartustest hoolimata, õnnestus peaproov suurepäraselt. Kontserti pealtvaatajaid oli ligi 15 000 ning koos lauldi 25 laulu. VII Üldlaulupidu VII üldlaulupidu toimus 12.14. juunil 1910. aastal Tallinnas, olles 1905. aasta sündmuste ja nende tagajärgedega seoses edasi lükkunud. Laulupeo korraldas Estonia Selts. Nimelt oli 1905 aastal Venemaa Keisririigis kui Eestimaa kubermang ja ka mujal Venemaal rahvarahutusted, mis algasid 9. jaanuaril 1905 Peterburis toimunud verise pühapäevaga. Eesti talupoegade rahulolematuse peamiseks põhjuseks oli mõisnike omavoli 5 talupoegadelt rendi- ja maakasutamise tingimuste kehtestamisel. 10.detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaseisukord, mis kestis kuni 1908. aasta 15. septembrini. Selle aja jooksul toimusd Eestis massilised vahistamised, keelati
annaabi.ee 
