Nikolai Rimski-Korsakov
Ta
kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena vene folkloori ja ajalugu. Tema
ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani
edukad. Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). Tuntud on ka ooper-bõliina
"Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Ooperi süzee on koostatud
peamiselt Novgorodi külalise Sadko bõliina variantide järgi. (Bõliina on rahvapoeesia zanr,
mis on seotud teatud ajaloolise olukorraga).
Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee
sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega
ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga.
Rimski-Korsakov on tuntud ka rikkalike orkestrihelide kokkusulatamise tõttu, mis avaldub
eriti "Hispaania cappriccio`s" (1887). See orkestripala on poeetiline muusikaline jutustus