Eesti rahvaluule
1927 asutati Oskar Looritsa algatusel ja juhtimisel Eesti Rahvaluule
Arhiiv. Selle nurgakiviks sai Jakob Hurda kaastööliste abiga loodud 162-köiteline
vanavarakogu, mille Loorits tõi ära Helsingist Soome Kirjanduse Seltsist. Eri arhiivide
juures asuvaid rahvaluulekogusid (Eesti Kirjameeste Seltsi kogu, EÜSi kogu jpt)
hakati koondama ERA ruumesse. 1930. aastail algatati mitmeid rahvaluule kogumise
võistlusi, alates 1935. aastast määras riigivanem iga aasta iseseisvuspühaks
parimaile rahvaluulekogujaile rahalised preemiad. Aastatel 19361938 toimus
rahvaviiside ja -juttude heliplaadistamine. 1930. aastatel olid eesti
rahvaluuleteaduses esindatud filoloogiline (August Annist) ja etnoloogiline suund
(Oskar Loorits, Richard Viidalepp, Herbert Tampere).
1940. aastal muudeti Eesti Rahvaluule Arhiiv Kirjandusmuuseumi rahvaluule
osakonnaks, 1947 ühendati rahvaluule õppetool kirjanduse kateedriga. Rahvaluule
õppejõuks (alates 1974 professor) sai Eduard Laugaste, kes luges rahvaluule
annaabi.ee 
