klasside muusika või muusika, mille autor polnud teada. See on kontrastiks kaubandus ja klassikalisele stiilile. 20. sajandi keskelt on kasutatud ,,folkmuusikat", et kirjeldada popmuusikat, mis põhineb traditsioonilisel muusikal. Sellest tulnud zanrite hulka kuuluvad näiteks folk rock, electric folk, folk metal, progressive folk, psychedelic folk, freak folk ja neofolk. 1950ndatel leidis aset folkmuusika taaselustumine ning sellest sai popmuusika osa. Üks rahvalugude kogujatest ja kirjutajatest oli Pete Seeger. Ta on sündinud 1919. aastal New Yorgis. Mõlemad ta vanemad olid muusikud. Harvardist välja kukkudes liitus ta rändnukuteatriga. 1940ndatel hakkas ta ameerika rahvalaule lindistama. Ta on esinenud paljudele tähtsatele isikutele, näiteks Eleanor Roosevelt. Seegeri iseloomulikemaks pillideks on bandzo ja 12 keelega kitarr. Tal on palju plaate, enamusel neist on ameerika ballaadid ja rahvalaulud. Oma muusikaliste
lüngad. Kui neid kaht teost omavahel võrrelda, siis „Odüsseia“ on silmnähtavalt rahumeelsem ning selle näol on tegemist pigem seiklus- kui sõjajutuga. „Odüsseia“ on väga oluline teos ning seda üsna mitmes erinevas mõttes. Esiteks on ta ülevaatlik ajalooallikas. Teiseks peetakse teda maailma kõige esimeseks müütiliseks teoseks. Kolmandaks on ta kindlasti avaldanud mõju kirjandusele ning andnud inspiratsiooni mitmete hilisemate muinasjuttude ning rahvalugude loomisele. Homerose poeemid on omanäolised, kuna nad koostati stiilis, mis sobib suusõnaliseks esitamiseks, kasutades suurt repertuaari vormindatud fraasidest ning enam-vähem stereotüüpsetest stseenidest. See annab samuti kinnitust väitele, et varasemalt anti neid edasi suuliselt, nagu tol ajal kombeks. Homerose luule pole monotoonne või piiratud, seda ei keele ega tegevuse puhul. Vastupidiselt on tema luuletused jätnud hoopis ammendamatu ohtruse mulje.
annaabi.ee 
