Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Sellest hoolimata liikus
läänemaalaste sõjavägi peagi Koiva suudmesse, kuid teada saades uute
ristisõdijate jõudmisest Riiga, pöördusid nad tagasi. Liivlaste ja latgalite algatusel
alustati uuesti läbirääkimisi. Turaidas peetud nõupidamisel, kus osalesid ka
piiskop Albert ja Mõõgavendade ordu esindajad, lepiti kokku 3-aastases
vaherahus ja selles, et Sakala kuni Navesti jõeni jääb piiskopi võimu alla ja
kohustub vastu võtma ristiusu. Eestlastest osalesid rahuleppes lisaks sakalastele
ka soontaganalased ja tõenäoliselt ka ugalased.
Vaherahu ajal kinnitasid nii Saksa-Rooma keiser Otto kui paavst Innocentius III
oma ürikutes Ugandi ja Sakala kuulumist Mõõgavendade ordule. Uue piiskopi
ametissenimetamise selle ala jaoks tegi paavst Lundi peapiiskopi ülesandeks.
Need ordu diplomaatilised saavutused kajastasid aga pigem piiskop Alberti
vastaste jõudude taotlusi, kui reaalset olukorda.
Sõjaretk Ridalasse
annaabi.ee 
