Norra
434 aasta pikkust uniooni Taaniga nimetati 19. sajandil sageli 400-aastaseks ööks, sest Norra oli
uniooni nõrgem pool, mida valitseti Kopenhaagenist. Aastaid 1570–1721 iseloomustasid suured
maksud ning pikad sõjad Taani-Norra ja Rootsi vahel. Kalmari sõda kinnistas 1613 küll Põhja-
Norra põhjaosa lõplikult Norrale, kuid peaaegu kõik muud sõjad viisid territooriumi kaotamiseni.
Pärast Torstensoni sõda loovutati Brömsebro
rahulepinguga1645 Rootsile Jämtland ja Härjedalen, 1658 Båhuslen. Aastal 1660 tegi kuningas
riigipöörde, saatis Taani Riiginõukogu laiali ning kehtestas absoluutse monarhia, mis
kestis 1814. aastani. Praegune Rootsi-Norra piir määrati kindlaks rahuajal 1751.
Taani-Norra kuningas Frederik VI astus liitu Napoleoniga ning jäi seetõttu Napoleoni
sõdades kaotajaks. Kieli rahuga 1814 loovutati Norra Rootsi kuningale Karl XIV Johanile.