Minevik ja tulevik lapse silmade kaudu
pikk ajajärk. Viivi Luige teos “Seitsmes rahukevad” joonistas kujutise raskustest, mis
esinesid 1950ndatel aastatel eestlaste eludes. Kerkib esile küsimus, kas lapse
silmade kaudu on võimalik vahet teha rasketel ja headel aegadel.
Lapse mõttemaailm on alles arengujärgus ja kergesti mõjutatav väliskeskkonna
tegurite poolt. Alles neid ümbritseva maailmaga kohanenuna, ehk lapseeast
väljakasvanuna suudavad nad hinnata elulisi olukordi objektiivselt. “Seitsmendas
rahukevades” oli peategelaseks väike tütarlaps, kellel oli selle aja täiskasvanutest
erinev mõttemaailm. Tema vaateid oli sünnist saati kujundanud nõukogude võimu
propaganda, mistõttu käitus ta alavääristavalt suurte inimestega, kes olid selgelt
sotsialistliku võimu ideede vastased. Kui täiskasvanud kirusid saagi- ja
loomadekogumist, oli ta segaduses. Tüdruk ei saanud aru, miks nad selle režiimi
vastased peaks olema; ta arvas, et nii ei ole õige. Tänapäeva lastel on pigem
annaabi.ee 
