Kasvatuspõhimõtted
kasvatades olid, vastaks suur enamus kindlasti, et karmid. Põlvkondadel enne neid oli olukord
ilmselt veelgi raskem ja rangem. Sellist lähenemist nimetatakse autoritaarseks kasvatuseks.
Esineb seda tänapäevalgi, aga vähem. Autoritaarse kasvatuse puhul on vanemad ranged,
hindavad kuulekust ning nende sõna jääb alati peale. Lapse vale või vanemale mitte sobiva
käitumise korral, kasutatakse tihti ka füüsilist karistust. Järeltulijad võivad selle tagajärjel aga
muutuda rahtututeks, kartlikeks, ärrituvaks ja õnnetuks. Mida noorem laps, seda rohkem
karistus teda mõjutab.
Täiesti teine äärmus minevikus esiplaanil olnud autoritaarsele kasvatusele on tänapäeval
levinud vabakasvatus. Selle korral on vanemad väga sallivad, järeleandlikud ning nõuvad oma
lastelt vähe. Lisaks pole nad oma nõudmistes järjekindlad. Võsukestele aga jätab see tunde, et
saavad kõike mida tahavad ning võivad lausa võimutsevaks muutuda. Iseäranis kasutatakse