Karboksüülhapped, sahhariidid ja valgud
omavahelisel liitumisel. Nendest tuntumad on laktoos ja sahharoos ehk harilik suhkur. Samuti võib
moodustuda monosahhariidide molekulide liitumisel polüsahhariidid. (Martma 2005: 35)
Disahhariidid on kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis reageerides käitub
üks sahhariid kui alkohol. Nad on ühendatud omavahel hapnikuga, mida kutsutakse glükosiidsidemeks.
Tuntumad sahhariidid on sahharoos, mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi liitumisel. Rahavakeeli
on see tavaline suhkur ja seda leidub roo- või peedisuhkrus. Teine tuntuim on maltoos, mis on tekkinud
kahe glükoosi liitumisel ning seda leidub linnasesuhkrus. Viimane tuntuim disahhariid on laktoos, mis
on tekkinud galaktoosi ja glükoosi liitumisel ja leidub piimasuhkrus. (Tuulmets 2006: 80-81)
Polüssahhariid on monosahhariidide jääkidest koosnev pikk ahel. See on kõrgmolekulaarne ühend,
mida nimetatakse polümeeriks. Need moodustuvad polükondensatsiooni teel, mis tähendab, et
annaabi.ee 
