M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
kuigi värisesin. Mõtlesin, mis mehed küll ütleksid, kui nad mu leiaksid; ja
arvasin, mis oleks kõige parem teha, kui nad mu leiaksid. Aga kuningas sai koti
kätte, enne kui ma oma mõtte jõudsin lõpule mõelda, ega aimanudki, et ma olin
lähedal. Nad lükkasid koti sulgpadja all oleva õlgkoti praost sisse, toppisid selle
paari jala sügavusele õlgedesse ja ütlesid: «Tehtud! Neeger raputab ainult
sulepatja ja liigutab õlgkotti ainult ehk paar korda aastas; nii pole rahapaun nüüd
enam hädaohus.»
Aga ma teadsin asja paremini. Mul oli kott käes, enne kui nad jõudsid trepist täiesti
alla. Läksin käsikaudu kobades üles oma kambrisse ja peitsin koti parema peidukoha
leidmiseni esialgu sinna. Arvasin, et parem on kott peita kuhugi väljapoole maja, sest
kui nad leiaksid selle puudu olevat, otsiksid nad kogu maja põhjalikult läbi. Teadsin seda
väga hästi. Heitsin riietega voodisse,