Tallinna 21. Kool Spartacus Tallinn 2010 I peatükk Sulla heldus Lucius Cornelius Sulla Õnnelik, Itaalia valitseja, Rooma hirm, kuulutas, et ta võõrustab ja lõbustab rooma rahvast kolm päeva vaatemängudega. 10. novembril, rooma ajaarvamise 675. aastal (meie ajaarvamise järgi 78. A. e.m.a), olid Rooma tänavad juba koidikust alates rahvast täis. Kõik olid tulnud Suurde Tsirkusesse vaatama gladiaatorite võitlust. Suur Tsirkus on määratu suur majesteetlik ehitis, mille pikkus oli 2180 ja laius 988 rooma jalga ja mis mahutas üle 120 000 pealtvaataja. Enam kui sada tuhat kodanikku ootas rooma rahva armastatuimat vaatemängu gladiaatorite võitlust. Amfiteatris sõi lihtrahvas kaasatootud toitu. Seni kuni pealtvaatajad ootasid konsulite ja Sulla saabumist, kes oli korraldanud roomlaste jaoks tänase lõbustuse, vehklesid areenil gladiaatorõpilased. Kui konsulid saabusid, tõusid kõik püsti, lõppes õpilaste veretu võitlus ning jäädi o...
SPARTACUS 1. PEATÜKK Jutustus algas 10. Novembril 675.aastal (78.a. e.m.a.). Enam kui sada tuhat kodanikku oli kogunenud Suurde Tsirkusesse vaatama Lucius Cornelius Sulla Õnneliku, Itaalia valitseja poolt korraldatud gladiaatorite võitlust vaatama. Kuna vaatemängud kestsid tunde, tõi lihtrahvas pidustustele oma toidu kaasa. Ülipeened ja tähtsad rahameeste, ratsanike ja patriitside perekonnad kogunesid elavalt vestlevaisse gruppidesse. Triumfivärava lähedal kolmandas reas istus kahe kavaleri vahel haruldaselt ilus naine, Valeria. Alles mõni kuu tagasi oli Valeria hüljatud oma mehe poolt. Teda peeti ka kombelõdvaks naiseks. Kummalgi pool Valeriat istusid Aelvius Medullius ja Marcus Decius Caedicius. Viimane raiskas poole oma päevast maitsvate roogade nautimisele ja teise poole pühendas ta mõtteile õhtusest söömaajast. Nende juurde tuli hiljem ka Quintus Hortensius, ...
Kunstiteose analüüs Teos „Madonna roheluses“ („Madonna del prato“ või „Madonna of the Meadow“) on maalitud Itaalia kõrgrenessansi maalikunstiku Raffaeli (Rafaello Santi) poolt aastal 1506. Tagaplaanil paistab linn, järv ja mäed. Fookuses on Madonna, esiplaanil ristja Johannes, kes põlvitab ja hoiab risti, ja Jeesus, kes hoiab nii risti kui ema kätt. Tagaplaanil paistab linn. Maastiku on kujutatud veidi pruunikama rohelise tooniga, mis loob helesinise järve, taeva ja Madonna riietusega kontrastid. Raffael on vastandanud muldsed ja sügavamad toonid ja kahvatud, sinakad toonid. Valgus on teosel väga loomulik, pehme ja õrn
Minu disain on piisavalt pikk ja blond võrreldes teistega. Minu disainil on olemas ka erinev stiil, ma ei arva et olen klassikaline ja kellegagi sarnane, kuid seda enamus inimesi minu silmis on. Teised tahavad olla kellegi teise moodi. Stiil on mul loominguline, vahel eriline kuid vahel keskpärane aga arvan et minu juures on kiiks see et ma julgen olla teistsugune. Võrreldes teistega arvan, et kannan rohkem huvitavamaid asju välja kui teised. Toon endaga võrdlusesse hetkel rafaello kommi. Võin olla alguses vaikne ja märkamatu nagu rafaello valge väljanägemine, kuid paremini tundma õppides olen midagi erilisemat, ehk nagu rafaellol on sees pähkel. Olen huviäratav, sest võõras inimene ei tea mis mo sees peitub. Minu olek peaks tekitama inimestes häid emotsioone ja loodan et seda ma ka tekita. Turundades ennast ei anna ma inimesele tutvudes alati kõike mõista milline ma olen, vaid üritan üllatada oma tegevusega. Arvan, et olen teiste
Rafaello Koostis: 100 g võid 200 g suhkruga kondenspiima 100 g kookoshelbeid 100 g toasooja maitsestamata toorjuustu 1 sl mett 50 g vahvlilehti (2 suurt vahvlit) 50 g mandleid Veeretamiseks: 50 g kookoshelbeid Valmistamine: Kuumuta potis võitükke ja kondenspiima, kuni või on sulanud. Lisa 100 g kookoshelbeid, sega hoolikalt ja kuumuta segu paar minutit. Tõsta pliidilt ja lase jahtuda. Sega omavahel hoolikalt toorjuust ja mesi. Järgnev tevuskäik on ka piltidelt näha. Lisasin igaks juhuks ka kasutatud vahvlite (oo, nostalgia!) pildi, sest igasugu vahvlilisi on poes mitut-setut sorti. Haki vahvlid peeneks puruks. Sega jahtunud segu mee-toorjuustu ja vahvlipuruga. Tõsta trühvlimass mõneks tunniks või üleöö külmkappi seisma, et ta taheneks. Tavalised Trühvlid Koostis: 1 osa 48%list rõõska koort 1 osa hakitud tumedat sokolaadi Veeretamiseks: hakitud pähkleid kakaopulbrit Valmistamine: Kuumuta rõõsk koor keemiseni ja kalla sokolaaditükki...
AEG (Eelrenessanss - XIV sajandi lõpp) 1) Vararenessanss - XV sajand 2) Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530) Millele lisandub omaette käsitletav 3) hilisrenessanss e. manerism (1520 – 1600). Renessansi olulised kunstnikud: Masaccio (1401-1408) Fra Angelico (u.1388 -1455) Piero della Francesca (u.1416 -1492) Sandro Botticelli (u.1445 - 1510) Michelangelo Buonarroti (Michelangelo) (1475 -1564) Leonardo da Vinci (Leonardo) (1452 - 1519) Rafaello Santi (Raffael) (1483 -1520) Giorgione (u. 1478 – 1510) Tizian (u.1490 - 1576) Kõrgrenesansi tunnused: Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel (näiteks Pühas Õhtusöömaajas on iga jünger oma isikupärase suhtumisega omaette portree, aga kokku moodustab pilt haarava terviku, igaüks (kaasaarvatud ruum) on osa sellest tervikust) Sümmeetriataotlus, sageli maalides kolmnurkne kompositsioon, rahulik ilu Üldistatud ideaalkujude loomine (Raffaeli madonnad on klassikalise ilu
normaalmõõtmetes). Renessanss, Itaalia Giotto Di Bondone( 1266/76 1337) Donatello( 1377 1446) Alberti( 1404 1472), tööd Mantegna Andrea( 1431 1506), tööd Veronaz (1456-1459) Bramante Donato( 1444 1514) (arhidekt), tööd Tempitto kabel Boticelli Sandro( 1447 1510), tööd Primavera (1478) Leonardo Da Vinci( 1452 1519), tööd Mona Lisa Michelangelo Buonarotti( 1475 1564), tööd Sixtuse kabeli laemaal Rafaello Santi( 1483 1520), tööd Sixtuse Madonna (1513-1514) Tiziano Vecellio( 1477 1571), tööd Urbino Veenus (1538) Renessanss, Madalmaad Jan Van Eyck( 1380 1441) Rogier Van Der Weyden( 1399 1464) Mieronymus Bosch( 1450 1516) Pieter Bruegemel vanem ( 1525 1569) Renessanss, Saksamaal Matthias Grünewald( 1470 1528) Albrecht Dürer( 1471 1528) Mans Gutenberg noorem( 1394/99 1468) Pildid Raffael Athena Kool( 1508 1511) Raffael Sixtuse Madonna ( 1513)
Annika Allik 11b Kunstiteose analüüs Teos ,,Madonna roheluses" (,,Madonna del prato" või ,,Madonna of the Meadow") on maalitud Itaalia kõrgrenessansi maalikunstiku Raffaeli (Rafaello Santi) poolt aastal 1506. I kompositsiooni loovad elemendid Tagaplaanil paistab linn, järv ja mäed. Fookuses on Madonna, esiplaanil ristja Johannes, kes põlvitab ja hoiab risti, ja Jeesus, kes hoiab nii risti kui ema kätt. Tagaplaanil paistab linn. Maastiku on kujutatud veidi pruunikama rohelise tooniga, mis loob helesinise järve, taeva ja Madonna riietusega kontrastid. Raffael on vastandanud muldsed ja sügavamad toonid ja kahvatud, sinakad toonid
annaabi.ee 
